Ülevaade: läbi aegade tekivad Eestis üleujutused just neis piirkondades

Foto: Peeter Langovits

Suurvihmad põhjustavad kõige hullemaid uputusi juba teada-tuntud piirkondades üle Eesti. Tuleb tõdeda, et üleujutuse ohtu võib välja lugeda isegi tänava nimest (Tuukri, Jõe, Veerenni).

PZU Kindlustuse kasko- ja liikluskahjude grupi juht Jaanus Tanne sõnul on Tallinnas uputustega enim kimpus piirkondadeks Ülemiste keskus, Tuukri, Veerenni ja Jõe tänava piirkond. «Aastatega pole nendes piirkondades midagi paremaks muutunud, kuna suurt vihmavett ei suuda täna eksisteerivad kanalisatsioonisüsteemid endiselt vastu võtta,» märkis ta.

Tanne kirjeldas, et sõidukid on uputustega enim kahjustada saanud peamiselt Tuukri tänava kandis ning Tartu maanteel ja selle lähedale jäävatel aladel (Juhkentali, Liivalaia, Sikupilli, Ülemiste).

«Veeuputustega seoses on PZU jaoks viimaste aastate üks suuremaid kahjusid olnud Juhkentali 52 asuv maa-alune garaaž. Kogukahju oli ligikaudu 55 000 eurot. Kahjustada saanud sõidukid olid 2011. a Chevrolet Cruze, 2006. a Toyota Corolla, 2015. a BMW 320i Xdrive ja 2010. a Lexus LS460,» rääkis ta.

Varakahjude osas tõi Tanne välja Ülemiste keskuse, kus üleujutustega said kahjustada samade kaupluste pinnad nii mullu kui ka sel aastal. Eelmise aasta kogukahju oli 23 000 eurot ning selle aasta hinnanguline kahjusumma jääb samasse suurusjärku.

Seesami kindlustuse kahjukäsitlusosakonna juhi Ly Jõhviku sõnul on läbi aegade suureks üleujutuse kohaks Tallinnas olnud Ahtri tänava piirkond. Seal on hüvitatud nii hoonetele kui ka uppunud autodele tekkinud kahjusid. Teine koht on Laagna tee algus, kuhu koguneb vihma korral palju vett - seal jääb vesi sõiduteed katma ja hooneid lähedal pole, seega on tegemist enamasti autokahjudega.

Kolmas piirkond on Jõhviku väitel Tartu maantee viaduktialune, viimasel kahel aastal ka Ülemiste keskus ja parkla. Sadevesi on kahel aastal keskuse ruumidesse voolanud ja viadukti alla kogunenud vesi autosid kahjustanud.

«Uued kohad olid tänavu Liivalaia – Tartu maantee ristmik ja Juhkentali tänav. Mõlemast kohast oli mitu kahjuteadet selle kohta, et vesi tungis tänavalt keldris olevatesse ruumidesse  ja maja-alusesse garaaži,» nimetas ta.

Kümnetesse või isegi sadadesse  tuhandetesse ulatuvad sademetest tingitud kahjud on seotud hoopiski ehitusobjektidega, kus vesi uhub ära teede, tänavate ja viaduktide ehitusel rajatud liiva- ja killustikalused või siis ehitatavate hoonete aluspinna täitematerjali.

Jõhvik tõi järgmised näited meeldejäävamatest kahjujuhtumitest:

• Ettevõtte varakindlustuse kahjuteade: ühel juulikuu ennelõunal toimus hoone nullkorrusel paduvihmast tingitud üleujutus. Vee kõrgus oli põrandast kohati ligi meetri jagu. Viga sai nullkorruse seinte viimistlus, osad puituksed olid niiskuskahjustustega. Valvekeskuse arvuti vajas väljavahetust. Seesam maksis hüvitist 14 851 eurot.
• Kaskokahju juhtum: varasemalt on Lootsi maa-aluses parklas autod uppunud. Hüvitised jäid enamasti alla 20 000 euro.
• Kodukahju juhtum, kus sadevesi tungis hoonesse. Hüvitis ligi 9000 eurot ning tegelikult läks hästi, kuna seadmed hakkasid tööle ja ehitus oli kvaliteetne – vesi ei suutnud kuhugi väga vahele pressida.

ERGO varakahjude käsitleja Tuuli Kalberg tõdes, et alati ei peagi olema tegemist konkreetse piirkonnaga, vaid tundlikud kohad on tunnelid, kallakute, nõlvade alumised osad jm. Palju sõltub ka pinnasest ja sademete hulgast.

«Üleujutustundlik ala paikneb reeglina madalamal - moodustub «kausike», kust korraga maha sadanud ootamatult suur kogus vett kas ära ei voola või siis on äravool takistatud, sest sadeveekanalisatsioon ei võta veekogust vastu,» märkis Kalberg.

ERGO kindlustuse jaoks on pea igasuvised juhtumid, mil allpool maapinda paiknevad garaažid sadeveekahju saavad, sest väline kanalisatsioon ei suuda ootamatult suure veehulgaga toime tulla. Samuti esineb kahjusid kortermajades, kui lamekatusele koguneb suur sadevete hulk, mida kanalisatsioon hallata ei suuda. Vesi leiab tee korteritesse, kas siis läbi katuse või ootamatult suure veehulga tõttu purunenud kanalisatsioonitorust.

Swedbanki kasko- ja liikluskindlustuse valdkonnajuht Kristjan Ahven nimetas enim uputanud piirkondadena Tornimäe Europargi ning Lasnamäe kanali alguse. «Selle aasta suurim kahju oli ligi 50 000 eurot maksnud uus BMW, mille läbisõit oli vaid 900 kilomeetrit,» lisas ta.

Peamiseks kahjude põhjuseks peab Ahven seda, et inimesed tahavad oma sõidukeid proovile panna ja sõidavad ise sõidukiga sügavasse vette. «Oluline on  rõhutada, et suurem auto ei tähenda tingimata sügavama vee läbimise võimet.»

Sel suvel oli uputustega hädas ka Tartu. IF Kindlustuse kommunikatsioonijuht Rain Porss märkis, et lisaks Tallinnas tuntud piirkondadele oli kindlustus viimati hädas ka uputustega Riia maantee viadukti kandis. «Ohustatud on üldiselt kõikvõimalikud maa-alused parklad ning olenevalt sademete hulgast võib sügavam vesi tekkida kõikjale,» lisas ta.