Sagedased õnnetused: mida teha, kui koduremont muutub ohtlikuks

Foto: Wavebreakmedia ltd/PantherMedia/Scanpix

Kõige rohkem võib ehitustöid tehes pihta saada küll meeste ego, kuid tasub ka teada, mida teha siis, kui juhtub üks kuuest kõige sagedasemast kodu remontimisel ette tulevast õnnetusest.

Kuna ehituskaupluste reklaamid võivad meid sageli uskuma panna, et tõeline mees teeb kodus kõik remonditööd ise ja saab nendega alati laitmatult hakkama, võib vahel ikka õnnetusi ette tulla, kirjutab Bild. Enne kodu remontima asumist unustatakse sageli, et vaja on ka mõistlikku ajakava ja sobivaid tööriistu, mistõttu võibki sageli juhtuda, et pöial jääb haamri alla enne, kui kolmenigi lugeda jõuame. Siit leiad mõned kasulikud nõuanded, mis võivad õnnetuse korral koguni elu päästa.

Haamer tabas näppu

Kui naelapea asemel haamriga pöidlale pihta paned, tuleks sõrme kõigepealt jahutada. Kui ei ole kohe selge, et näpuluu on puru, siis tuleks enne edasist tegutsemist paar tundi oodata, soovitab Berliini Saksa esmaabikirurgia ühingu president prof Florian Gebhard. Kui valu selle aja jooksul väiksemaks ei jää või muutub tugevamaks, siis peaks sõrmega arsti juurde minema, sest sõrmeluu võib olla murdunud. Suurt valu võib tekitada ka küüne alla läinud veri, mille väljalaskmiseks peab arst sageli küüne sisse augu tegema.

Said elektrilöögi

Kui elekter siseneb käest kehasse, siis läbib elekter inimese organismi, kuni jõuab põranda või maapinnani. Elekter läbib ka südame, mis võib põhjustada ohtlikke südamerütmi häireid. Kõik sõltub sellest, missuguses südamelöögi faasis elekter südamesse jõuab.

Kui tekkib peapööritus, tunned end jõuetult või silme ees läheb mustaks, siis tuleks arsti poole pöörduda. Kui elektrilöök põhjustab suuremaid kaebusi või teadvusekaotuse, peab kohe kiirabi kutsuma.

Lõikasid end vaibanoaga

Vaibanoaga võib sügavalt sisse lõigata. Gebhardi sõnul võib kätte või jalga tekkinud lõikehaav eriti ohtlik olla, sest neil kehaosadel on palju närve ja kõõluseid. Seetõttu peaks haavu ja nende ümbrust jälgima ka siis, kui verevool on suudetud peatada. Ohu märgiks on surin sõrmes või tunne, et see on surnud, sest see võib tähendada närvide kahjustumist.

Kui tekkib kahtlus, et midagi on valesti, peaks kindlasti arsti poole pöörduma. Pisut vähemohtlikud on lõikehaavad kohtades, kus on palju rasvkude ja vähe närve, näiteks reitel.

Lahtise haava korral tuleks toimida järgnevalt:

1. Avatud haavade korral on hügieen A ja O. Lase haavast pisut verd tulla, siis desinfitseeri see desifintseerimisvahendiga ja kata see nakkuse vältimiseks plaastri või sidemega.

2. Kui haava on läinud pind, okas või metallitükk, siis tuleks nakkuste suhtes eriti ettevaatlik olla. Tasuks kontrollida, kas teetanusevastane süst on tehtud.

3. Kui haavast tuleb palju verd, siis pöördu viivitamatult arsti poole.

4. Põletada saanud kohta tuleks 15 minutit jaheda jooksva vee all hoida. Seejärel tuleks vigastatud koht siduda kinni selleks ettenähtud kompressi ja sidemega. Kui põletada on saanud nägu, käed või suguelundid või on põletuses kannatada saanud lapsed, siis tuleks kohe arsti poole pöörduda. Haava külge jäänud riideid ei tohi ise eemaldada ega põletusville ise katki teha.

5. Kui oled end millegi vastu ära löönud, siis tuleks viga saanud kehaosa jahutada. Veritsevat haava peaks näitama arstile. Kui pea käib ringi või hakkab valutama või süda on paha, siis tuleks puhata ning müra ja stressi vältida.

Lõikasid sõrme otsast ära

Rutiini tekkimisel võib inimene hooletuks muutuda ja endal näiteks saega kogemata sõrme otsast ära lõigata. Kui see juhtub, siis tuleb kiiresti tegutseda. Veritsus tuleb rõhksidemega peatada ja ära lõigatud sõrm tuleb kuivalt kilekotti panna, mis tuleb omakorda panna teise, külma vee ja natukese jääga täidetud kotti.

Otsast lõigatud sõrm ei tohi mingil juhul otse jääga kokku puutuda, sest siis võivad rakud jäätuda. Tagajärjeks on sõrme suremine.

Käsi sai muljuda

Kui käele või jalale kukub rohkem kui ühe meetri kõrguselt midagi rakset, siis paistetab pihta saanud koht kohe üles. Siinkohal on kasu neljast märksõnast: paus, jää, kompress ja kõrgemal hoidmine.

Kui paistetus on nahalähedane ja hästi nähtav, siis on see tavaliselt ohutu. Kui paistetus asub aga sügavamal lihastes, siis on vigastus ohtlikum. Sel juhul võib häiruda lihaste verevarustus ja tekkida isegi halvatus. Paistetus võib olla ohtlik ka rinna- ja kõhupiirkonnas, sest seal asuvad organid võivad viga saada. Kui viga saanud koht valutab ikka veel ka kahe päeva pärast, peaks arsti juurde minema.

Kukkusid redelilt alla

Redelilt alla kukkudes võib Gebhardi sõnul tekkida väga erinevaid vigastusi. Mõni inimene lööb pea ära, teine murrab randmeluu, kolmas kukub aga täie hooga seljale. Tõsise vigastuse korral tuleks kohe kiirabi kutsuda. Eriti ohtlik on seljale kukkumine, mille halbadest tagajärgedest annavad tavaliselt märku tugevad valud.

Pärast kukkumist ei tohiks kohe kiiresti üles tõusta, vaid enne end natuke koguda ja vaadata, missugust tagasisidet annab keha. Kui võimalik, tuleks kutsuda appi keegi, kes teeb kindlaks, kas tekkinud on märgatavaid vigastusi, ja annab vajaduse korral esmaabi.