/nginx/o/2013/05/31/1794024t1hc1e8.jpg)
Meie ümber leidub hulgaliselt baktereid ja nii mõnegi oma hooletu tegevusega loome neile soodsa kasvupinna levikuks ning paljude haiguste tekkeks.
Kui tihti pesta rätikuid ja voodipesu, et need ei kubiseks bakteritest?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aluspesu. Enam kui veerand meestest ja ligi kümnendik naistest kannavad aluspesu kaks päeva, enne kui need pesumasinasse viskavad. Tasub aga märkida, et kantud pesu sisaldab märkimisväärselt rohkem mikroobe kui puhas. See viib aga üha tõenäolisemalt kuseteede infektsiooni ja muude haiguste tekkeni. Seega tasuks aluspesu vahetada iga päev ning mitte hoida üht püksikupaari alles kauem kui üks aasta.
Ööriided. Tavaline mees vanusevahemikus 18-30 eluaastat kannab enamasti pidžaamat 13 ööd järjest ning sama vana naine isegi 17 ööd. Pidžaamat ja öösärki kantakse ihu vastas ning see puutub kõige enam kokku naharakkude ja teiste mikroorganismidega. Need pole küll otseselt ohtlikud, aga parem on, kui need siiski ei satuks valedesse kohtadesse, näiteks suguelunditele. Pese ööriideid vähemalt korra nädalas ja vaheta need välja iga kahe aasta tagant.
Nõudepesu- ja tolmulapid. Neid tuleb kindlasti sageli loputada ning lasta õhu käes kuivada, et vältida mikroobide levikut. Tavaline lapp puutub kokku miljonite bakteritega, eriti veel kui pühid sellega vannitoa või WC käepidet. Kindlasti ära jäta lappi kraani peale ega kraanikaussi kuivama ja vaheta lapp välja vähemalt korra kuus.
Köögirätikud. Need võivad sageli põhjustada ristsaastumist, kuna enamasti pühid rätiku külge niiskeid käsi, mille küljes võib olla veel toidujääke ning niiskus on bakteritele heaks kasvupinnaks. Köögirätikutelt ei puudu ka salmonella ja kolibakteri oht. Kuivata käsi pigem ühekordsesse paberrätikusse või vaheta köögirätik välja korra päevas. Rätikuid tasub pesta pesumasinas isegi 60 kraadi juures.
Saunalinad. Ka need neelavad endasse surnud naharakke ja kehal paiknevaid baktereid. Siingi kehtib reegel, et soe ja niiske keskkond on bakteritele soodne kasvupinnas. Saunalinade omavahel vahetamise või jagamisega paned kaaslase samuti ohtu – nii võivad levida külmavillid ja seenhaigused. Pese rätikuid iga kolme kasutuskorra järel 60 kraadi juures.
Voodilinad. Voodilinu ei kiputa samuti sageli vahetama – pigem tehakse seda kord kahe nädala jooksul. Sinna jäävad samuti pidama surnud naharakud ning kehavedelikud. Et bakterite levikut vältida, ära tee hommikul voodit ära, vaid tõmba tekk sellelt maha, ava aken ning jäta voodipesu päevaks tuulduma. Pese linu korra nädalas 60 kraadi juures, et tappa kõik mikroobid.
Padjad ja tekid. Leidub inimesi, kes ei pese neid kunagi. Kuigi mõlemat katab tekikott või padjapüür, püüavad tekid ja padjadki endasse surnud naharakke ja tolmulesti, mis võivad viia allergia tekkeni. Tekke tasuks pesta iga paari-kolme kuu tagant või kui see meeles ei püsi, siis vähemalt paar korda aastas. Patjade puhul piisab kahe-kolme aasta tagant pesemisest. Kui tekk on sünteetilisest materjalist, pese seda 60 kraadi juures. Suletäidisega tekid ja padjad vajavad kaks kord aastas professionaalset keemilist puhastust.
Hambahari. Suus sisaldub palju baktereid, mida harjaga edasi-tagasi kannad. Kahtlemata ei tohi hambaharja teistega jagada ning see tasuks välja vahetada ka pärast haiguse põdemist. Muidu kehtib reegel, et uue harja võiks kasutusele võtta iga kolme kuu tagant. Pane rõhku sellele, et harjased pärast pesu korralikult ära loputada ning et need saaksid õhu käes kuivada.