/nginx/o/2016/08/11/5710525t1h5937.jpg)
Soomes tuntud beebikastid on hakanud küsimusi tekitama Eestis elavatel isikutel, kes leiavad, et selline lisatoetus võiks eksisteerida ka Eestis.
Beebikast või raha? Soome sünnitoetused ärgitavad arutelule Eestiski
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selline süsteem nagu Soomes - beebikast või raha - tagaks asjaolu, et igal lapsel oleks elu alustamiseks olemas vajalik kogus riideid, tarbeesemeid jm isegi juhul, kui vanemad ise neid osta ei jaksa,» märkis toimetuse poole pöördunud lugeja. Lisaks tervitatavale beebikastile on Soomes ette nähtud ka igakuine lapsetoetus.
Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviovi sõnul on nemad soomlaste positiivse kogemusega kursis ning planeerivad lapse ootuse ja sünniga seotud tegevuste põhjalikumaid arutelusid selles osas, kuid nendivad, et ka Eestis ei ole toetus puudulik.
«Riik maksab iga lapse sünni puhul sünnitoetust 320 eurot, kolmikute sünni puhul on toetus 1000 eurot lapse kohta. Samuti maksavad sünnitoetust kohalikud omavalitsused,» nentis Vseviov.
Üks arutelukohti antud teema juures on Vseiovi sõnul see, kas mõistlikum on pakkuda perele lapse sünni korral rahalist tuge, et pere saaks ise soetada just neile vajalikud esemed või pakkuda valmis paketti erinevatest toodetest nagu soomlaste beebikastki.
«Toodete/esemete puhul peaks see valik olema põhjalikult läbi kaalutud, sest paljudel peredel on juba vanematest lastest alles jäänud või sõpradelt, sugulastelt saadud esemeid ja nii võivad mõned asjad olla ebavajalikud ja jääda kasutamata,» seletas Vseiov.
Ta nentis, et erasektoriga koostöös kokku pandavad beebipakid on siiski kaalumist väärt idee, sest on kasulikud kõikidele lastevanematele.
Nii sotsiaalministeeriumi kui haigekassa sõnul jagatakse Eestis samuti beebipakke, kuid neid reguleerivad hetkel kohalikud omavalitsused.
Haigekassa kommunikatsioonijuhi Kadri Eisenschmidti sõnul on haigekassa missiooniks tagada enam kui 1,2 miljonile ravikindlustatud inimesele vajalike tervishoiuteenuste, ravimite, meditsiiniseadmete ning rahaliste hüvitiste kättesaadavus ning ravikindlustussüsteemi jätkusuutlikkus. Hüvitised jagunevad rahalisteks ja mitterahalisteks.
«Rahaliste hüvitistena võimaldame töövõimetushüvitisi, sealhulgas sünnitushüvitist. Seda maksab haigekassa töötajana ravikindlustatud naisele sünnituslehe alusel kuni 140 päeva,» sõnas Eisenschmidt.
Sünnitushüvitis on Eisenschmidti sõnul üks ajutise töövõimetuse hüvitise liike, mille eesmärgiks on kompenseerida inimesele saamata töötulu olukorras, kus tal ei ole võimalik tööl käia.
«See on ravikindlustatutele Eestis haigekassa poolt tagatud. Kuna beebikarp ei ole ravivahend, ei saa neid kulusid ravikindlustuse vahenditest katta,» sõnas Eisenschmidt.