/nginx/o/2014/03/13/2890752t1hde0e.jpg)
Üks elektrivõrgu tänaseid väljakutseid ei tulene esmajoones uutest energiatootmis- ja tarbimisharjumustest, vaid pigem rahvastiku vähenemisest ja tõmbekeskustesse koondumisest.
Elektrilevi: hinnatõus pole lahendus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna on Elektrilevi võrgus 31 353 tarbimiskohta, kus aastas ei tarbita ühtegi kilovatt-tundi elektrit, kirjutab Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere Elektrilevi blogis. Kui lisada veel kohad, kus elektrit on tarbitud ülivähe (kuni 50 kWh aastas), saame 57 458 tarbimiskohta, mis on ligi 9 protsenti nende kogumahust.
Liine, mille kaudu aasta jooksul pole üldse elektrit liikunud, on 1107 kilomeetri jagu. Klientidega sõlmitud lepingud kohustavad teenusepakkujat aga võrku ka sellistes kohtades ülal hoidma ja hoolduskulusid kandma.
Palju võrku, vähe tarbijaid
Olulist mõju elektrivõrgu ülalpidamisele avaldab Eesti võlu ja valu – hajaasustus. Teisisõnu olukord, kus suur hulk elektrivõrku on valmis väikese tarbimismahu jaoks: tervelt 58 protsenti elektrivõrgust asub alal, kus paikneb 13 protsenti klientidest, kes tarbivad vaid neli protsenti elektrist. Euroopas on see üks kõige hõredama «liiklusega» elektrivõrke.
/nginx/o/2016/08/11/5710089t1hfead.png)
Elektrivõrgu ülalpidamiskulude katmist mõjutab tõepoolest järjest enam ka hajaenergeetika ehk kohapealse elektritootmise levik. Kui tootmisseadme omanik vajab võrku vaid aeg-ajalt, maksab ta vähem võrgust tarbitavate kilovatt-tundide eest – kuid võrk on valmis ja seda tuleb hooldada. Seega mida rohkem väiketootmist, seda väiksemaks jääb tarbijate ring, kes senises mahus võrgu ülalpidamiskulusid katavad.
Juba tänane ja üha enam tulevane jaotusvõrk peab kohanduma kahesuunalise ja hüpliku energialiikumisega, mille toob kaasa hajaenergeetika, salvestustehnoloogia ja elektritranspordi areng. Samuti tuleb võrku tugevdada, et vältida tootmisseadmete poolt tekitatavaid häireid klientide koduseadmetele. Võrk peab olema piisava läbilaskevõimega, et toime tulla eri suunas liikuvate energiahulkadega – näiteks oludes, kus lülitatakse tööle elektritootmisseade või vajatakse lühiajaliselt suurel hulgal võimsust elektriauto laadimiseks.
Hinnatõus ei ole lahendus
Kõigi muutuste juures ei saa unustada tarbijate elementaarset ootust – saada üha töökindlamat võrku mõistliku hinnaga. Võrguteenuse hinnatõus ei ole täna enam võimalik – alternatiivsete energialahenduste hinnad hakkaksid paljude klientide jaoks jõudma liiga lähedale tasuvuspunktile. Samuti ei ole eriti tõsiseltvõetav ainult alternatiivlahendustele üleminek - võrk on varustuskindluse tagajaks neil päevadel, mil päike ei paista ja tuul ei puhu.
Seega peab otsima teistsuguseid lahendusi küsimusele, kuidas kapitalimahukat ja vähemobiilset vara nagu elektrivõrk, mida kasutatakse üha hüplikumalt ja vähem, majandada selliselt, et oleks tagatud klientidele rahuldav kvaliteet ja hind.