Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Kastein: õlletootjad on Lätile kaotanud 11 protsenti Eesti õlleturust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: BNS
Copy
Artikli foto
Foto: PantherMedia/Scanpix

Eesti Õlleliidu ja Saku õlletehase juhatuse esimehe Margus Kasteina sõnul võib alkoholimüük Läti-Eesti piiril ulatuda juba 11 protsendini Eesti õlleturust ning kriisi lahendamiseks peaks Eesti esimese asjana uued aktsiisitõusud külmutama.

Läti õlletootjate liidu teatel on esimesel poolaastal piiril Eestiga müüdud juba 2,5 miljonit liitrit õlut. "Ma arvan, et tegelikkuses võib see hulk olla isegi suurem, aga selline suurusjärk tõepoolest on," ütles Kastein BNS-ile.

Ta rääkis, et tegelikkuses tõusid Eestis aga aktsiisid 1. veebruarist ning jõudsid jaehindadesse alles märtsis. Seega võiks Kasteina hinnangul öelda, et tegelikkuses on säärane kogus müüdud mitte kuue, vaid hoopis kolme kuuga.

Kastein lisas, et Eesti õlleturg on turu-uuringufirma Nielsen andmete järgi kahanenud esimesel poolaastal 41 miljonilt liitrilt 39 miljonile liitrile. Ka see kahanemine on tema sõnul reaalselt tekkinud kolme kuuga.

"Kui need arvud kokku võtta, siis võib öelda, et reaalselt võib Läti müük Eesti piiril ulatuda koguni 11 protsendini siinsest õlleturust," rääkis Kastein. See olukord on katastroofiline, lisas ta.

Saku õlletehase juht rääkis, et Läti alkoholiaktsiisi laekumine kasvas aprillis aastaga 38 protsenti, mais 32 protsenti ja juunis koguni 100 protsenti. Samas kahanes Läti alkoholituru kogumaht 6 protsenti.

Kasteina sõnul näitavad need arvud, et alkoholiaktsiisi tõstmine oli drastiline viga. "Meie õlletootjad kaotavad väga suuri summasid, ent samas ei saavutata rahvatervise eesmärki, kuna inimesed ostavad sama koguse alkoholi Lätist tagasi," rääkis Saku juht.

Seega peaks riik enda alkoholipoliitika tema sõnul üle vaatama. "Esimene samm oleks külmutada 1. jaanuarist uued aktsiisitõusud ning seejärel hakata olukorda arutama, et leida normaalne lahendus," rääkis Kastein.

Läti õlletootjate liidu sõnul müüdi tänavu esimesel poolaastal Eesti piiril rekordilised 2,5 miljonit liitrit õlut, mis moodustab juba peaaegu 5 protsenti kogu Läti õlleturust.

Läti õlleturg on viimase nelja aasta jooksul langenud ning esimesel poolaastal kahanes see 6,2 protsenti. Langus oleks aga olnud veelgi suurem ning ulatunud üle 10 protsendini, kui ei oleks positiivset mõju piirikaubandusest Eestiga, rääkis BNS-ile Läti õlletootjate liidu pressiesindaja Ināra Šure.

Selleks, et Läti õlleturg jätkuvalt konkurentsivõimeline püsiks, peaks Läti riik jätkama konkurentsivõimelise aktsiisi- ja maksupoliitikaga, rääkis ta. "Hästi läbimõeldud maksupoliitika suurendab Läti riigi tulusid, seda näitab juba see, et piirikaubandusest on Läti majandusele tõeline kasu," ütles Šure.

Euroopa Liidu liikmesriigist võib Eestisse maksuvabalt tuua kuni 110 liitrit õlut, kuni 10 liitrit kangeid alkohoolseid jooke, kuni 90 liitrit veini ja 20 liitrit muid alkohoolseid jooke alkoholisisaldusega alla 22 protsendi.

Tänavu veebruarist tõusis alkoholi aktsiis Eestis 15 protsenti ja tõus jätkub ka järgnevatel aastatel, mida on kõvasti kritiseerinud erinevad alkoholitootjad ja -müüjad. Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu hinnangul müüdi juuni lõpu seisuga 18 protsenti Eestis tarbitavast kangest alkoholist Läti kaudu.

Tagasi üles