Rahaasjades peab alati olema plaan B ja C juhuks, kui tuleb kriis

Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

28-aastane Kirsika (nimi muudetud) ammutab investeerimisalast infot kõige rohkem Facebooki gruppidest. Ta soovitab algajal investoril alustada enese harimisest ning läbi mõelda, mis saab siis, kui investeeringud peaksid minema läbi kriisi.

Mida võib leida teie investeerimisportfellist praegu?

Kolm üürikorterit, veidi dividendiaktsiaid.

Kui palju aega kulutate igakuiselt investeeringute haldamisele?

Loen paar tundi päevas erinevaid materjale, korra kuus täidan Exceli faili, paar tundi nädalas kulub korterite haldamisele.

Kuidas leidsite enda jaoks täpsemalt investeerimise?

Lugesin kunagi ammu kooli ajal Robert Kiyosaki raamatut  “Rikas isa, vaene isa”. See oli pigem selline “vau, päris äge mõte” hetk ja midagi ise ette ei võtnud. Sõbranna kutsus mingi hetk Cashflow klubisse, kui see veel Susi hotellis toimus ja sealt hakkas juba suurem huvi tekkima. Suutsin vahepeal Swedbanki fondifondis hävida ja lõpuks leidsin, et mulle meeldiks kinnisvaraga tegeleda. Kui olin mitu kuud kuulutusportaale sirvinud, leidsingi korteri, mis oli ideaalne - alla turuhinna ja kodule lähedal.

Kui mõtlete oma tutvusringkonnale, kas siis on investeerimine/rahateemad populaarsed?

Selles osas on mul sõpradega vedanud, et keegi ei ole otseselt investeerimise vastane või pessimist selles vallas ehk Delfi kommentaariumi suhtumist mina oma ringkonnas ei kohta. Sügavamat strateegiat kui sellist siiski seltskonnas aruteluks eriti ei tule. Pigem saame rääkida majandusolukorrast üldisemalt ja ühe käe näppudel saan kokku lugeda sõpru, kes ise ka mingit portfelli omavad. Kõige rohkem saan ma arutada oma elukaaslasega. Jagame omavahel linke, kui midagi põnevat leiame ja iga kord kui mõnelt koolituselt tulen, võtan märkmed ette ja teen talle kokkuvõtte - nii jääb endalegi paremini meelde.

Kui kindlalt tunnete ennast oma praeguse rahalise olukorra juures?

Suhteliselt kindlalt, olen üritanud kõik investeeringud negatiivse stsenaariumi korral läbi arvutada ja praegu puhvrit on. Ka kulutusi saaks vajadusel oluliselt kokku tõmmata, kui peaks midagi juhtuma.

Kes tegeleb teie peres investeeringutega? Kuidas teete otsuseid?

Elukaaslasega koos. Mina hoian kinnisvaraturul ja -kuulutustel silma peal. Tema tegeleb rohkem remondiga seotud teemadega. Objekte vaatame ja arutame koos.

Milline on teie investeerimisstrateegia/filosoofia?  Milline on teie portfell kümne aasta pärast?

Põhistrateegia on osta ja hoia. Üritan valida objekte ja varasid nii, et nende väärtus tõenäoliselt ajas kasvaks (miljööalad, kesklinn, majad kus renoveerimisega saab väärtust tõsta) ja et need oleks likviidsed (kesklinna pinnad). Ideaalis võiks osta iga paari aasta tagant ühe korteri juurde. 10-15 aasta pärast soovin, et portfellis oleks korterid üle 50 protsendi välja ostetud ehk laenu oleks vähem kui pool. Tempoga korter kahe aasta jooksul seda kindlasti ei saavuta, tuleb ilmselt jälgida turgu, kuna praegu häid pakkumisi väga ei leia, peaks keskenduma laenude tagasimaksmisele või raha kogumisele, et siis, kui langus tuleb, kas maksta laene vähemaks või osta midagi allahindlusega juurde.

Foto: Kristi Saare

Kust leiate värsket investeerimisinfot, tutvuseid ja koolitusi? Kellega investeerimisteemadel suhtlete?

Kõige suuremaks infoallikaks on ilmselt Facebook. Uudiseid ja arutelusid leiab gruppidest nagu Naisinvestorite Klubi, Finantsvabadus, Investeerimine Kinnisvarasse ja kindlasti on mõni veel. Üritused tulevad ise kätte Facebooki soovituste/reklaamide abil. Kui pidevalt jälgida, mida gruppides kirjutada ja koolitustel käia, hakkavad näod päris kiirelt korduma ja siis on juba julgem minna tutvust tegema.

Millises vanuses sooviksite pensionile minna? Millises seisus on teie pensionisäästud?

Klassikalises mõttes ma vist ei tahagi pensionile minna. Usun, et tegevust on vaja, et säilitada hea vorm ja mõistus ka vanas eas. Kuskil kümne aasta perspektiivis tahaks, et oleksin sada protsenti enda tööandja ja saaksin endale lubada pikemaid reise nii finantsiliselt kui ka ajaliselt. Ehk mu firma peaks olema minust sõltumatu ja saama hakkama ka siis, kui ma parasjagu palmi all mojitot limpsin.

Pensionisäästud on sellises seisus, et tööd on veel palju vaja teha, kuna korterid veel suures osas panga omad, kuid ajapikku üürilised maksavad need välja. Ootan juba seda hetke, mil lumepalliefekt minu kasuks tööle hakkab ehk korterite üürist hakkab nii palju rahavoogu tulema, et seda reinvesteerides saab kortereid eksponentsiaalselt juurde osta  ja kena pensionimakse muudkui koguneb.

Mis on teie suur eesmärk investeerimisega tegelemisel?

Tahan teha sellist tööd just nii palju ja just siis, kui meeldib ning terve maailma läbi reisida. Oma pesaks võiks olla looduskaunis kohas uhkemat sorti maja, kus oma äri teha ja miks mitte ka armsat kohvikut pidada ning koolitusi korraldada.

Kumb on teie strateegia - kas rohkem säästa või rohkem raha teenida?

Natuke mõlemat, kuid pigem rohkem teenida. Olen veel noor, energiat jätkub ja lapsi ka veel pole. Seega saan aega panustades teenida rohkem ja ka selle võrra natuke meelelahutust omale lubada. Usun, et igaüks leiaks soovi korral omale mingi lisaotsa, millega raha juurde teenida. Tehku kas või käsitööehteid teleka ees, kui seriaalidest loobuda ei suuda. Rikkaks saamise õpiku autori Jaak Roosaare suhtumine, et 100 euro investeerimisel on parim tootlus osta niiduk ja Viimsis muru niita, on ka väga inspireeriv.

Millised on teie suurimad õppetunnid, mida olete alustades õppinud? Mida soovitaksite teistel teha, kes investeerimisega alustada tahavad?

a) Kõigepealt peaks panustama enda harimisse, liigagi kerge on kapitali kaotada kui uisapäisa kellegi soovituse peale investeerima hakata. Skeeme tekib ka nagu seeni peale vihma.

b) Ma ise olen panustanud remontivajavatesse korteritesse ja alati on need jäänud seisma palju kauemaks kui plaanitud. Ehk, et mõnikord on parem maksta rohkem ja hakata kohe rahavoogu teenima. Eriti kui täiskohaga töö on veel lisaks. Kehtib kolmnurk aeg, raha, teadmised - kui midagi neist on vähe peab teisi rohkem olema.

c) Pole veel oma portfelliga kriisist läbi käinud, aga üritan kõige puhul arvutada, et mis saab kui väärtus langeb, pank tahab lisatagatist, üürilisi ei leia, veeavarii jne. Mis on sinu plaan B ja C?

d) Iga algus on raske, järjepidevust on vaja. Kui esimesel aastal on tootluseks küll 10%, aga rahas teeb see heal juhul 100 eurot, võib tekkida tunne, et kergem oleks selle eest endale midagi head lubada. Tasub teha exceli tabelid ja uurida liitintressi. Seda on alguses raske hoomata, aga kui pikem siht silme ees, on kergem edasi minna.

e) Leia inimesed kellega oma investeeringuid arutada, mõtteid vahetada ja kogemusi kuulda. Negatiivsed meelestatud inimestega võiks vähem suhelda. Motivatsioon on oluline, eriti alguses.

f) Kiireim viis kapitali kasvatada on ettevõtlus. Leia midagi, milles sa oled osav või mida meeldib teha. Väga soovitan Madis Müüri kirjutist, kuidas igal alal võib saada tipptegijaks, kui ainult tahta, tegutseda ja vingumine jätta.

Millised on teie investeerimisplaanid järgmise paari-kolme aasta jooksul?

Suurendada üürikorterite portfelli, kuid samal ajal hakata laenu vähendama, kuna majanduses on juba suhteliselt segased ajad ja viimane asi, mida tahta, on sundmüügid turulanguse ajal. Natuke vastakad eesmärgid ja suurim väljakutse ongi siin tasakaal leida.

Ettevõtte vallas tahaksin lansseerida oma digitaalsete infotoodete sarja, et kindlustada sissetulek ka siis, kui ise aktiivselt oma aega ei müü. See oleks samm lähemale palgatööst loobumisele. 

Teie kireks on ettevõtlus - mis teile ettevõtluse juures meeldib? Kuidas on teie ettevõtjateekond läinud?

Kõige rohkem meeldib mulle see, et saan ise oma päevakava paika panna ja kui vaja, nädala jagu tööd paari päevaga ära teha. Kuna hetkel arendan ettevõtet päevatöö kõrvalt, siis olen tulemustega väga rahul. Olen jõudnud sellisesse faasi, kus minu poole pöördutakse juba soovituste põhjal ja see ongi minu silmis parim kiitus ettevõtjale ja tema tööle.

Olete teinud karjääri turunduse valdkonnas, milline on olnud teie teekord? Mis on läinud hästi, mis halvasti?

Turundusse sattusin täiesti juhuslikult, kui kandideerisin ülikooli infolisti tulnud tööpakkumisele ja osutusingi väljavalituks. Alguses oli muidugi veidi raske ja uut infot oli nii palju. Olin aeglasem kui teised ja tegin kõvasti ületunde, et sama tase saavutada. Mingil hetkel avastasin, et see töö meeldib mulle väga ja olen siiamaani meelsasti nõus end vabast ajast antud vallas täiendama ja kui vaja ka nädalavahetusel tööd tegema. Turunduses paelub mind just see, et siin ei saa iialgi tekkida rutiini. Kõik uueneb nii kiiresti ja mis töötas eile, ei pruugi täna enam hea olla. Usun, et minu edu saladuseks ongi isiklik huvi valdkonna vastu ja nii suudan alati uuendustega kursis olla.