Kaheksa tööintervjuu küsimust, millele ei tohiks kunagi otse vastata

Foto: Panther Media

Sa võid arvata, et küsimus laste omamise kohta on üsna süütu, aga tegelikult on see üks mitmest küsimusest, mis oleks parem vastamata jätta.

Väga vähesed küsimused on seadusevastased, kirjutas Business Insider. Palju on aga neid küsimusi, mida saab hiljem tööle kandideerija vastu ära kasutada. Kuna mõistlik on arvata, et kandideerimisel esitatavaid küsimused arutatakse läbi mingi kindla eesmärgiga ja selle põhjal tehakse ka hilisem valik, siis tuleks kohati olla ettevaatlik.

1. Millega su elukaaslane tegeleb?

See on üks võimalus diskrimineerida tulevasi töötajaid. Kellegi perekonna või perekonnaseisu tõttu ei tohiks ühte inimest teisele eelistada, see on ebaseaduslik. Tööandja võib küsimust esitada ka teises formaadis: «Kas sa oled abielus?», «Kas sa plaanid abielluda?» või «Mis on su abikaasa nimi?».

2. Kas sa oled rase?

Seda küsimust küsitakse tihti meeste eelistamiseks naistele, aga on samuti ebaseaduslik. Seepärast poleks hea vastata ka küsimustele: «Kui palju lapsi sul on?», «Kui vanad su lapsed on», «Kas sa plaanid lapsi saada?» või «Kuidas on planeeritud lapse elu töö ajal?».

3. Kas sul esineb mingisugust võimetust, mis võiks tööd segada?

Selle küsimusega püütakse enne töö sobivuse väljaselgitamist saada teada, kas kandidaat on ikka täiesti terve inimene, kuigi tema võimetus ei pruugi antud töö tegemist üldse mõjutadagi. Sarnased küsimused samas rubriigis võivad olla: «Kas sul on südamehaigusi?», «Kas sul esineb astmat või muid hingamisraskusi?», «Mitu päeva sa eelmisel aastal haige olid?», «Kas sinuga on tööõnnetust juhtunud?» või «Milliseid ravimeid sa praegu kasutad?».

4. Kas sind on arreteeritud?

Tööandjal ei tohiks sinu minevikuga mingit asja olla, juhul kui kuritegu pole just kuidagimoodi seotud uue töökohaga, kuhu parasjagu kandideerid. Aresti või muu väiksema väärteo pärast ei tohiks sind kandidaatide seast välja arvata.

5. Mis aastal sa kooli lõpetasid?

See küsimus pole taas nii süütu kui tundub, sest kooli lõpetamise järgi on üsna lihtne vanust arvutada, mis võib tööandja jaoks olla määrava tähtsusega.

6. Mis ühendustesse sa kuulud?

Töötajatele peab alles jääma õigus kuuluda ükskõik millistesse ühendustesse, seda ei tohi kuidagi pärssida ning selle põhjal laiaulatuslikke järeldusi teha.

7. Kust su nimi pärit on?

Nime päritolu küsimine võib pigem olla populaarne suurtes välisriikides. Samas ei tohiks seda teha kuskil, sest ka selle järgi on väga lihtne inimest hiljem tema päritolu pärast diskrimineerima hakata. Sarnast eesmärki võivad täita ka küsimused «Mis keeli sa räägid?» või «Mis on sinu emakeel?».

8. Kui palju sa praegusel töökohal teenid?

Palga ajalugu pole ilus uuelt töötajalt küsida, professionaalid soovitavad sellisel puhul vastata: «Ma arutan meeleldi raha teemadel, aga praegu on olulisem näha, kas meie koostöö sujuks ja ma usun, et ka sina oled selle sama peal väljas».