Kuidas tunda ära võltsitud euromünti?

Euromündid. Foto: Peeter Langovits

Vältimaks võltsitud euromüntide ohvriks sattumist, tasub muuhulgas teha endale selgeks, milline on müntide servade rihveldus.

«Võltsimise kahtluse korral tasub võrrelda teiste sama nominaalväärtusega müntidega – mündi mass, mõõtmed ning rihveldus peaksid samad olema, samuti ühiskülje kujundus,» ütles Viljar Rääsk Eesti panga avalike suhete osakonnast.

Tasub meelde jätta, et euromüntidel on 8 nimiväärtust: 1 sent, 2 senti, 5 senti, 10 senti, 20 senti, 50 senti, 1 euro ja 2 eurot.

Mündi ühiskülg on sama kõikides riikides, rahvuslik külg erineb riigiti. 1-,2- ja 5- sendistel on kujutatud ühisküljel Euroopat maakeral Aasia ja Aafrika suhtes, suurematel vääringutel Euroopa geograafilist kaarti või vanematel müntidel Euroopa Liidu riike enne 2004. aasta laienemist. Eesti euromüntidel on rahvuslikul küljel kujutatud Eesti kontuurkaarti, sõna EESTI ja aasta 2011.

Mõnes inimeses võib segadust tekitada see, et osadel euromüntidel on kirjas varasem aastaarv kui 2002, mil euro käibele tuli. «Euro kasutuselevõtu aastast varasemate aastaarvudega müntidel on märgitud müntide vermimisaasta,» selgitas Rääsk. «Soome puhul on olemas euromünte, kus on vermimisaastaks peale märgitud 1999. aasta.»

Müntide täpsem kirjeldus on järgnevas tabelis.

Nominaal	Värvus	Rihveldus	Diameeter (mm)	Mass (g)	Paksus (mm)
1-sendine	vasepunane	sile	16,25	2,30	1,67
2-sendine	vasepunane	sile, pikisoonega	18,75	3,06	1,67
5-sendine	vasepunane	sile	21,25	3,92	1,67
10-sendine	kuldne	stiliseeritud rihveldus	19,75	4,10	1,93
20-sendine	kuldne	sile, 7 sälku	22,25	5,74	2,14
50-sendine	kuldne	stiliseeritud rihveldus	24,25	7,80	2,38
1-eurone	kuldne äär ja hõbedane keskosa	vahelduv rihveldus	23,25	7,50	2,33
2-eurone	hõbedane äär ja kuldne keskosa	peen rihveldus ja servatekst	25,75	8,50	2,20

Lisaks turvaelementidele, mida saab katsuda ja vaadata ilma abivahendeid kasutamata, on loomulikult olemas masinloetavad turvaelemendid, mis mõõdavad müntide füüsikalisi ja magnetilisi omadusi.

Näiteks 1- ja 2-eurose mündi valmistamisel on kasutatud kõrgtasemel bimetall- ja kihttehnoloogiat, mis annab mündile erilised magnetilised omadused. 10-, 20- ja 50-sendise mündi valmistamisel on kasutatud ainulaadset sulamit (Nordic Gold), mis on raskesti sulav ja mõeldud ainult müntide valmistamiseks.