Hämmastavad arvud: nii palju vett säästaksid duši all pissides

Duši all pissimine ebahügieeniline ei ole. Foto: Piotr Marcinski/PantherMedia/Scanpix

Arvutused näitavad, et duši all pissimine ei ole mitte üksnes vabastav, vaid ka rahakotile ja keskkonnale kasulik.

Inimene, kes kasutab hommikust duši all käimist ka vee laskmise võimalusena, säästab aastas tuhandeid liitreid vett, kirjutab IFL Science. Arvutuste tegemisel on lähtutud eeldusest, et iga täiskasvanud käib duši all vähemalt korra päevas ja pissib päevas keskmiselt seitse korda. Iga kord tulvab seejärel loputuskastist tualettpotti kuus kuni üheksa liitrit vett.

Kui oletame, et saame hakkama kuue liitri veega, siis päevas kulutame sel viisil 42 liitrit ja aastas 15 330 liitrit vett. Kui arvestame, et Eestis on ligikaudu 1,3 miljonit elanikku, siis teeb see aastas 19 929 000 000 liitrit vett. Kes duši all pissimise kasuks otsustab, säästab aastas vähemalt 2190 liitrit vett.

Sageli on küll arvatud, et duši all pissimine on ebahügieeniline, sest uriin ei ole steriilne, siis hügieenieksperdid lükkavad selle arvamuse ümber. Nii kaua, kui vesi jookseb, ei kaasne selle tegevusega väidetavalt mingisuguseid terviseriske. Pealegi on kokkuhoid kasulik nii rahakotile kui ka keskkonnale, sest vee majapidamistesse pumpamiseks kulub ka energiat, mille tootmine koormab keskkonda.

Brasiilia keskkonnaaktivistide organisatsioon «SOS Mata Atlântica» tegi juba 2009. aastal reklaami hommikuduši all pissimisele. Organisatsiooni hinnangul saaks nii üksnes São Paulos kokku hoida 1500 liitrit vett sekundis. 2014. aastal haarasid üleskutsest kinni Suurbritannia üliõpilased, kes kutsusid 15 000 õpingukaaslast üles duši all pissima.

Olümpiabasseini täitmiseks Eestis duši all pissides säästetud veest siiski ei piisaks. Kui näiteks sakslased saaks sel viisil kokku hoitud veega täita olümpiaujujate basseini koguni 26 korral, siis eestlaste veest ei piisaks isegi poole basseini täitmiseks.