Tasub teada: kuidas vältida elektrilööki pliidilt või voolavast veest

Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Millest tuleb see, et vahel võib saada elektrilöögi pliidilt, vannilt, radiaatorilt või kraanikausi küljest? Vastuseid aitab leida Eesti Energia elektritööde osakonna juht Andrus Alas.

Eesti on täis aastakümnete eest ehitatud hooneid, kus juba ehituse käigus maandust eraldi ei ehitatud ning levinud kombe kohaselt ühendati seadmete (elektripliitide, pesumasinate jm) korpused hoonete veetorustiku külge, kirjutab Alas Eesti Energia blogis.

Ehitamise hetkel ja hiljemgi toimis maandus suurepäraselt, kuni ühel hetkel veetorustik amortiseerus ning see vahetati osaliselt või täielikult välja. Kogu hoone maanduse katkemiseks piisab ainuüksi uuest veesõlmest või metalltorustiku osalisest asendamisest plasttorudega.

Andrus Alas. Foto: Eesti Energia

Alas on kogenud elektritööde praktikas rohkelt näiteid, mil ühe kortermaja elanikud kaebavad, et on saanud vanni, radiaatori või kraanikausi küljest elektrilöögi. Tavaliselt on põhjuseks torustikega ühendatud maandused. Kui varem liikusid voolud läbi seadmete korpuste torustikesse ja sealt edasi maasse, siis näiteks pärast plasttorude paigaldamist on vool pidanud leidma uusi teid maasse pääsemiseks.

Kuna vool otsib kohta, kus takistus on väikseim, võibki esimeseks «sobivaks kohaks» olla inimene kraanikausi või vanni kõrval. Ohtlikumaks teeb olukorra see, et torudesse lekkiva voolu põhjustanud elektriseadme omanik ei pruugi asjast midagi teada. Tegelikult on asi tõsine ja olukorra lahendamiseks tuleb analüüsida kogu hoonet tervikuna.

Elektriohutuse A ja O

Elektriseadmete puhul on äärmiselt oluline järgida kahte põhitõde: elektriseadmeid tuleb kasutada ja paigaldada selliselt, et seadmeid oleks võimalik kasutada ohutult. Ohutuse tagamiseks tuleb seadme pingestatud osad isoleerida ning kaitsta neid füüsiliste vigastuse eest.

Paraku mõjutavad seadmeid nii keskkond kui ka seadme kasutus. Pingestatud osade isolatsioon võib muutuda rabedaks näiteks UV-kiirguse, niiskuse, kõrge temperatuuri või muu teguri tõttu.

Näiteks võib elektrikerise, -pliidi või muu kõrge töötemperatuuriga seadme puhul rikkuda kuumus seadme tihendeid ehk isolatsiooni seadme korpuse ja pingestatud osade vahel ning tulemusena võibki seadme korpus jääda pinge alla. Sellistel juhtudel on seadet ohutu kasutada üksnes siis, kui ta on nõuetekohaselt võrku ühendatud, mis tähendab, et seadmel on nõuetekohane maandus.

Tõhusaim on seadme korpuse maandamine

Enamlevinud kaitseviis elektrilöögi eest on seadme korpuse maandamine. Elektrivoolul on omadus otsida liikumiseks kohta, kus takistus on kõige väiksem. Kui seadme korpus on maandamata ja inimene katsub korpust, siis liigub vool maasse läbi inimese ja inimene saab elektrilöögi. Kui seadme korpus on maandatud ja maanduse takistus on väiksem inimese takistusest, liigub vool maandusesse.

Maandus saab alguse maandurist ehk elektrit juhtivast tarindist maapinnas ja võib koosneda pinnasesse paigaldatud maandusvarrastest, maandustraadist ning muudest osadest, mis on omavahel ühendatud ja juhitud maja elektrikilpi.

Ka probleemse maandusega kortermaja näite puhul tuleks tekitada majas maandust otsivale voolule võimalus kergemalt maasse pääseda ehk et maja torustikud tuleks maandada. Lisaks vee- ja kanalisatsioonitorude maandamisele tähendab see tegelikult vajadust maandada ka gaasitorud ja muud metalltarindid. Seda nimetatakse potentsiaalide ühtlustamiseks ning ainult selle tegevusega saab majas väljapääsu otsiva voolu kontrolli alla.

Tasub meelde jätta:

• kortermajades tuleb maandus lahendada ühe tervikuna ning kindlasti ei tohi maandada ühte korterit eraldi, kuna see võib tuua esile uued ohud;
• maanduskontaktiga pistikupesade kasutamine ilma maanduse tegeliku olemasoluta on keelatud. Maandusega pistikupesa taga oleva maanduse klemmi ühendamine neutraalklemmiga on eluohtlik;
• maandusseadet ja -võrku tuleb lasta regulaarselt üle mõõta, sest kui maandusjuhid on katkenud või maandusseade pinnases roostetanud, pole neist kasu;
• maandussüsteemide ehitus tuleb jätta kindlasti asjatundjate hooleks.