/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2012/06/07/1154460t1h52f2.jpg)
Pea igas Tallinna piirkonnas esineb juhtumeid, mil vett tarbitakse omavoliliselt kas teadmatusest või pahatahtlikkusest, valmistades sellega tarbimist kontrollivatele inspektoritele palju peavalu.
Tallinna Vesi: veevargusi esineb pea igas piirkonnas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Vee klienditeeninduse juhi Sirje Spiegelbergi sõnul ei saa rõhutada, et mõnes linnaosas on omavoliline tarbimine rohkem levinud kui teistes, pigem tuleb seda ette igas piirkonnas.
«Oleme pidevalt läbiviidavate kontrollkäikude käigus tuvastanud selliseid tarbijaid nii Harku, Nõmme, Pirita, Merivälja, Muuga ja Haabersti linnaosades kui ka Maardu ja Saue linnas. Enamasti on tegemist eramajade piirkonnaga, kas uusarenduse või siis juba vanemate majadega elurajoonidega,» kirjeldas Spiegelberg.
Põhilised põhjused, miks vett omavoliliselt tarbitakse, on Spiegelbergi väitel kas pahatahtlikkus või lihtsalt teadmatus. On näiteks juhtunud, et kinnistu torustik on liidetud ühistorustikuga ilma liitumislepingut sõlmimata ja teenust hakatakse kasutama teenuse eest tasumata. On ette tulnud ka olukordi, mil inimestel on sõlmitud leping vaid veeteenuse osas, aga tegelikult tarbitakse ka kanalisatsiooni teenust. Inimene eeldab, et teenuse hinna sees on nii vesi kui kanal.
Küll aga tegeleb Tallinna Vesi pidevalt omavoliliste tarbijate leidmisega. «Meie inspektorid kontrollivad konkreetseid piirkondi süsteemselt, tänavate kaupa. Ka igapäevaseid kliendikülastusi tehes jälgivad inspektorid kogu piirkonna tarbijate veekasutust laiemalt - näiteks sedagi, mis toimub ehitusplatsidel. Kui tundub, et tegemist on ebaausa teenuse tarbimisega, astume ligi ja uurime täpsemalt,» rääkis Spiegelberg.
Ta märkis, et seni on nende praktikas esinenud igasuguseid juhtumeid, näiteks oli klient vee- või kanaliteenust tarbinud ilma sellekohast lepingut omamata ja teenuse eest tasumata mitu aastat. Ei ole harvad ka juhtumid, mil naaber on teada andnud, et tal on kahtlusi kõrvalkinnistu elanike veetarbimise aususe osas ning palunud kontrollima minna.
Iga klient maksab teenuse eest vastavalt oma veemõõtja näidule, kuid siiski tekitab selline varjatud tarbimine vee-ettevõtjale probleeme. «Meie jaoks on oluline täpselt teada, milliseid koguseid reaalselt tarbitakse ja milliseid veekoguseid kanaliseeritakse, sellest sõltuvad meie investeeringud ja strateegia. Sellepärast tegeleme järjest suurema tähelepanuga selliste juhtumitega ja ebaausate tarbijate leidmisega,» kinnitas Spiegelberg.