/nginx/o/2009/12/01/275640t1h4f0a.jpg)
Piimalehmade arv 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes oluliselt ei muutunud, ent piimatoodang lehma kohta suurenes jõudsalt, teatab Statistikaamet.
Piimatoodang lehma kohta suureneb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi piimalehmade arv on alates üheksakümnendatest aastatest vähenenud, on viimasel kümnendil langustrend aeglustunud.
Samas keskmine piimatoodang lehma kohta on viimased kaheksa aastat igal aastal suurenenud.
31. detsembril 2010 oli Eestis 236 200 veist (sealhulgas 95 700 piimalehma), 373 000 siga, 85 000 lammast ja kitse. Varasema aastaga võrreldes veiste, sh piimalehmade arv oluliselt ei muutunud.
Samal ajal suurenes sigade arv 2 protsenti ning lammaste ja kitsede arv 6 protsenti.
Eesti põllumajandustootjad tootsid 2010. aastal 675 700 tonni piima ja 184,5 miljonit muna.
Majapidamistes tapeti või müüdi lihatöötlemisettevõtetele tapaks 110 400 tonni (eluskaalus) loomi ja linde.
Varasema aastaga võrreldes piimatoodang oluliselt ei muutunud. Munatoodang suurenes 6 protsenti ning lihatoodang (eluskaalus) vähenes 2 protsenti.
Keskmine piimatoodang oli 6977 kilogrammi lehma kohta, s.o 139 kilogrammi rohkem kui 2009. aastal.
Lihatöötlemisettevõtted said kokkuostetud loomadest 8600 tonni veiseliha ja 29 200 tonni sealiha. 2009. aastal olid vastavad näitajad 9100 tonni ja 28 100 tonni.
Piimatöötlemisettevõtted ostsid 603 900 tonni piima, 2009. aastal 612 300 tonni. Kokkuostetud piima tonni eest maksti 277 eurot, 2009. aastal 210 eurot.