Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Vaata: mida teeb keetmine munaga (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Anna-Maria Uulma
Copy
Munad.
Munad. Foto: Mailiis Ollino

Veetemperatuur ja keetmisaeg mõjutavad keedetud munade puhul tulemust olulisel määral.

Teadlased on avastanud, mis juhtub munaga keetmisel, vahendab Business Insider. Katse jaoks asetasid teadlased munad keevasse vette poolest minutist kuni 12 minutini.

Madalamal temperatuuril ehk 140-kraadises vees keedetud munavalged muutusid piimjaks ning želeetaoliseks. On teada, et munade keemisel küpsevad nad väljast sisse, mistõttu muutub madalamal kuumusel ja vähesema ajaga keedetud munal munavalge tahkeks, kuid kollane jääb vedelaks.

170-kraadises vees keedetud munakollased muutusid aga pudedaks. Nii kõrge temperatuuriga keetes pidavat tekkima protsessis vesiniksulfiid, mis võib jätta munadele külge mädamuna lõhna. Samuti jääb munakollane ülekeemisel veidi sinakas. Seda tekitab aga munarebus olev raud, mis ülekeetmisel selliselt reageerib.

Tagasi üles