Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Töötajate lähetamine tekitab ELis vaidlusi

Euroopa Liidu lipud Brüsselis. FOTO: Reuters/ScanPix

Lisaks Eestile on direktiivi muutmisele vastu ka mitu teist Ida-Euroopa liikmesriiki, kes kardavad, et Brüssel üritab piirata nende kodanike õigusi ELi piires vabalt töötada.

Töötajate lähetamise direktiiv kehtib Euroopa Liidus (EL) aastast 1996 ning see sai loodud, et tagada minimaalne sotsiaalsete tagatiste standard töötajaile, kes töötavad ajutiselt välismaal. 2014. aastaks töötas Euroopa Komisjon välja ettepaneku lähetatud töötajate direktiivi muutmiseks, millega soovitakse ühtlustada lähetatud töötajatele ja siseriiklikele töötajatele kohaldatavaid tingimusi, sealhulgas palga- ja töötingimusi.

Kavandatava muudatusega piirataks lähetuse maksimaalset aega 24 kuuga ning sellest edasi kohaldataks lähetatud töötaja osas sihtriigi tööõigust.

Kevadel ei leidnud aga komisjoni ettepanek toetust näiteks Eesti parlamendis. Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimees Kalle Palling (Reformierakond) ütles toona, et kavandatud muudatused võivad kahjustada ettevõtjate konkurentsivõimet teenuste osutamisel teistes ELi liikmesriikides.

Lisaks Eestile on direktiivi muutmisele vastu ka mitu teist Ida-Euroopa liikmesriiki, kes kardavad, et Brüssel üritab piirata nende kodanike õigusi ELi piires vabalt töötada. Teiste seas on kriitiline olnud Läti president Raimonds Vejonis. «Neli põhivabadust, sealhulgas tööjõu vaba liikumine, on olulised kogu Euroopa jaoks. Ent sotsiaalsed tagatised on eri riikides erinevad,» ütles ta hiljuti Financial Timesile.

Tööinspektsiooni selgitusel on lähetatud töötaja on füüsiline isik, kes tavaliselt töötab ühes riigis töölepingu alusel ja kelle tööandja lähetab teise ELi liikmesriiki tööle teenuse osutamiseks kindlal ajavahemikul. ELi direktiivi töötajate lähetamise kohta seoses teenuse osutamisega kohaldatakse kolmel juhul:

  • Ettevõtja lähetab töötajad liikmesriigi territooriumile oma nimel ja juhtimisel lepingu alusel, mis on sõlmitud lähetava ettevõtja ja teenusesaaja vahel. Näiteks Eesti ettevõte tellib Tšehhi ettevõttelt ehitustööd Eestis ning Tšehhi firma saadab oma töötajad Eestisse tellimust täitma.
  • Ettevõtja lähetab töötajad liikmesriigi territooriumil asuvasse, kontsernile kuuluvasse asutusse või ettevõttesse. Näiteks Eesti töötaja saadetakse Eestis tegutsevast emaettevõttest tööle tütarettevõttesse Soome.
  • Ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja vahendab töötaja liikmesriigi territooriumil asuvale või tegutsevale ettevõtjale. Näiteks Lätis tegutsev vahendusfirma saadab Eesti töötaja tööle Norra ettevõttesse, kusjuures tööleping sõlmitakse sel juhul töötaja ja vahendusfirma vahel, aga Norra seaduste alusel. Tekib kolmepoolne töösuhe. 
Tagasi üles
Back