/nginx/o/2015/10/04/4555355t1h8c96.jpg)
Eestis põllumajandustoetuste abil rajatavatest tööstuslikest õunaaedadest hakkab tõsisemat saaki saama alles kümmekonna aasta pärast - enne pole ka suurt lootust Poola õunu poelettidelt välja tõrjuda.
Eesti õun teeb poolakatele ära alles kümmekonna aasta pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii nagu kinnisvara puhul määrab hinna asukoht, võib sama öelda ka aiasaaduste kohta - Eesti geograafilisest asukohast tingitud jahe kliima ei suuda Kesk- ja Lõuna-Euroopa keskmiselt kuu aega pikemas suves küpsenud saadustele samaväärseid tingimusi ega omakorda saagikust pakkuda, kirjutab ERR uudisteportaal.
Põhjuseid, miks õunakasvatus Eestis niivõrd ei edene, on mitu: ühelt poolt klimaatiline pool ehk õunakasvatajate sõnul ei tasu Eestis tootmine ära, kuivõrd Poola õun tuleb soodsamate kasvutingimuste tõttu ikka odavam, teisalt olid aga aiasaadused pikalt alatoetatud - põllumehel oli majanduslikult mõttekam kasvatada vilja, kuid mitte õuna.
Teadlikult on põllumajandustoetust õunakasvatamiseks hakatud maksma alles 2014. aastast alates ning selle mõju tuleb kümmekond aastat oodata, sest pooled neist 3000 hektaril laiunud õunaaedadest on vanad ja metsistunud, nende asemele toetuste abiga rajatavad noored õunaaiad aga esimestel aastatel veel mingit saaki ei anna.
Seega kümme aastat on eeldatav perspektiiv, enne kui Eesti õun Poola oma poleletilt välja tõrjuma võiks hakata.
Loe lähemalt ERRist.