Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Kokkuvõte: kui palju läks juulikuine uputus maksma kindlustustele ja autojuhtidele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Maiken Mägi
Copy
Uputus Laagna teel.
Uputus Laagna teel. Foto: Albert Truuväärt

10. juulil, mil Tallinnas sadas maha terve kuu aja jagu vihma, said kannatada nii autod, majad kui kauplused. Kindlustustele läks uputus kalliks maksma, kuid nii mõnedki sõidukiomanikud jäid sealjuures kahjude hüvitamisest ilma, kuna sõitsid rumalal kombel katsetades suure hooga vette, eirates sellega kindlustustingimusi.

ERGO kahjukäsitluse osakonna juhataja Caterina Lepvaltsi sõnul oli uputada saanud Ülemiste piirkonnaga seotud kolm suuremat juhtumit. Näiteks Nissan X-Trail jäi suurvee tõttu seisma Järvevana tunnelis, kus möödasõitnud veok lükkas veevalli mootorisse. Kuna sõiduk ei käivitunud ja puksiiri oli sel päeval raske leida, siis ei olnudki omanikul kiiresti tõusva vee tõttu muud teha, kui sõiduk maha jätta. Kindlustus hüvitas omanikule sõiduki turuväärtuse 25 000 eurot, omavastutus 200 eurot jäi autoomaniku kanda.  

«Kahel ülejäänud juhtumil sõitsid autojuhid ise suure hooga vette ning seetõttu ei olnud tegemist ootamatu ja ettenägematu juhtumiga, mis oleks olnud hüvitamise aluseks,» täpsustas Lepvalts.

Sama juhtus ka mitme Seesami kindlustuse kliendiga. «Kaks sõidukit olid maa-aluses parklas ning need kahjud (1000 euro piires) lähevad hüvitamisele. Kahe sõiduki osas on tuvastatud, et kahju põhjustas juht ise, sõites sügavasse vette ja need kahjud hüvitamisele ei kuulu,» kirjeldas ettevõtte kahjukäsitlusosakonna juht Ly Jõhvik. Seesami klientidel oli kokku 38 kahjujuhtumit summas 101 000 eurot – nende seas nii kodu-, ettevõtte vara kui kaskokindlustuse juhtumeid. Autokahju juhtumeid oli kokku kuus.

Caterina Lepvalts rõhutas, et kindlustus hüvitab kahju juhul, kui see tekkis sõidukiomaniku jaoks ootamatult ning seda ei olnud võimalik ette näha või ära hoida. Selline on näiteks olukord, kus sõiduk on pargitud parklasse ja vihma tõttu tõuseb veetase nii kõrgele, et see kahjustab sõiduki salongi või elektroonikat.

«Küll aga ei ole ettenägematu see, kui juht näeb, et tee on üle ujutatud ning veetase on kõrgem kui sõiduki põhi, kuid otsustab siiski proovida sellest läbi sõita. Kahju tekkimine on seejuures praktiliselt vältimatu, mitte ootamatu ja ettenägematu. Kusjuures sõiduki taastamise maksumus võib mootorikahjude puhul ulatuda mitme tuhande euroni, mis võib olla rohkem kui vanemat tüüpi sõidukid ise väärt on,» kirjeldas ta.

Uputus Laagna teel. Foto: M. Ilustrumm
Uputus Laagna teel. Foto: M. Ilustrumm Foto: Martin Ilustrumm

Teine suur murekoht suurvee ajal oli Lepvaltsi väitel Tornimäe Europark. Näiteks tõusis vesi seal seisnud hübriidsõiduki Toyota Priuse poole kõrguseni, mille tagajärjel kogu elektrisüsteem hävines ning sõiduk taastamisele ei kuulu. Eeldatav kahju oli üle 20 000 euro.  Teiste vees kahjustada saanud sõidukite remondikulud jäid vahemikku 1000-8000 eurot. Kokku läksid 10. juuli kahjud kindlustusele maksma ligi 80 000 eurot.

Kõige kulukamaks osutus uputus hoopiski Swedbankile. Swedbanki liiklus- ja kaskokindlustuse valdkonnajuht Kristjan Ahven rääkis, et vihmast tingitud sõidukikahjusid oli Swedbank P&C Insurance ASil juuli lõpu seisuga registreeritud 12, kokku summas 177 000 eurot. Suurem osa neist oli seotud parklates veekahjustusi saanud autodega, samas kui klientide kodudele põhjustatud kogukahju oli ligi 36 000 eurot. Huvitava faktina tõi Ahven välja, et üks tõsiselt kannatada saanud sõiduk oli nii uus, et selle läbisõit oli alla 1000 kilomeetri.

PZU Kindlustusele tekitas kõige rohkem kahju Juhkentali 52 asuv maa-alune parkla. «Parklas parkis neli PZU-s kaskoga kindlustatud sõidukit, mille taastamine ei oleks olnud majanduslikult otstarbekas, kuna kõikidel sõidukitel oli vesi kerkinud pea poole auto kõrguseni. Juhkentali 52 kogukahjud PZU-le väljamakstava summa näol on ligi 55 000 eurot,» rääkis PZU kasko- ja liikluskahjude grupi juht Jaanus Tanne.

Ka Ülemiste keskuse territooriumil oli üks sõiduk, mille taastamine ei olnud tekkinud kahjustuste tõttu enam majanduslikult mõistlik ning kahju hüvitati kliendile. Kokku läks 14 uputusekahjut PZU-le maksma ligi 100 000 eurot.

BTA kindlustuse kahjukäsitlusosakonna juhataja Natalja Veileri sõnul oli üks ulatuslikumaid kahjusid KÜ Majakal, kus veekahjustusi said kelder ja elektriseadmed, sealhulgas valvesüsteem, arvuti ja kontorimööbel. Üleujutusest tulenevalt sai kahjusid ka kauplus kesklinnas, kus peamiselt sai kannatada siseviimistlus.

IF Kindlustusele laekus 10. juuli sademetega seoses 13 sõidukikahju: 11 neist olid veekahjud ning kaks rahe tekitatud kahju, kogusummaks ligi 27 000 eurot. «Enamjaolt oli tegemist pargitud sõidukitega või siis tekitas vastutulev auto piisavalt suure laine, et see mootoriruumi jõudis ning sõiduki seiskas. Mitmete juhtumite puhul on kirjeldus sarnane, et kõigepealt kadus roolivõimendus suuremasse lompi sõites ning osad sõidukid lakkasid pärast seda üldse töötamast,» avaldas IF Kindlustuse kommunikatsioonijuht Rain Porss.

Piirkonnad Tallinnas, kus juhtusid IF-le laekunud kahjud:

  • Sadama piirkond, vastutuleva maasturi tekitatud lainest
  • Pallasti tänava algus, vastutuleva maasturi tekitatud lainest
  • Tatari hoovi pargitud sõiduk
  • Juhkentali garaaži tunginud vesi
  • Tartu mnt ja Järvevana rist, roolivõimendi ütles üles
  • Gonsioris pargitud sõiduk
  • Suur-Sõjamäe tänav, põhjakate tuli suures lombis lahti
  • Vesse tänaval veekahjustus
  • Juhkentali majaalune parkla
Tagasi üles