/nginx/o/2011/01/27/505774t1h9424.jpg)
Arenevate turgude mullid, kerkivad toorainehinnad ja riikide võlakoormad on maailmamajanduse kõige tõsisemad riskid, kuid raske on ennustada, kust uus globaalne šokk tuleb, tõdeti Davosi majandusfoorumil.
Davosi foorum: riskid on tõsised, aga uue šoki kohta on raske ennustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühte osalejad usuvad: maailmapangandus on odava raha juurdekülvamisega tekitatud finantskriisi vigadest õppinud ning kriis on muutnud pangad tugevamaks.
«Ma julgen olla optimist. Usun, et meil on tugevam süsteem kui kolm aastat tagasi,» kinnitas JP Morgan & Chase juhatuse esimees James Dimon vestlusringis, kus otsiti vastust küsimusele, kas maailm on uueks süsteemišokiks paremini valmis.
Rahvusvahelise reklaami- ja kommunikatsioonifirma Publicis Groupe juht Maurice Levy tunnistas, et talle teevad kõige enam muret Hiina ja teiste arenevate turgude erinevate varade hinnatõus, mida veab linnade kasv. «Pidev hinnatõus lõpeb kriisiga,» tõdes ta.
Osaliselt on toormehindade tõus, mis nii mitmeski arenevas riigis ülespoole rühkivate toiduainete hindade tõttu juba poliitilisi rahutusi on põhjustanud, tingitud urbaniseerumisest, tõdesid foorumil osalejad. Kuigi toormehindade tõus võib ühes küljest küll ergutada tehnoloogilist arengut, ei ole sugugi kõik toorained lihtsalt asendatavad.
Nii tõdes Alcoa juht Klaus Kleinfeld, et kuna Hiinas nõudlus autode järele üha kasvab, jätkub ka surve terase ja vase hinnatõusuks.
Euroopa riikide suurte võlaprobleemide lahendamise osas jagunesid äriliidrite arvamused kaheks. Nii näevad mõned osalejad, et tugevamad riigid eesotsas Saksamaaga peaksid näiteks ühiste eurovõlakirjade väljaandmise kaudu nõrgemaid majandusi nagu Iirimaa ja Kreeka, toetama.
Dimon aga hoiatas, et igasugu selline riikide võlgade «sotsialiseerimine», kus teisi tsooni riike sunnitakse neid finantseerima, võib eelarvedistsipliini vajaduse kohta välja saata vale sõnumi. «Tuleb tagada, et mõned riigid teiste turjal liugu ei hakkaks laskma,» lausus ta.