Keskastmejuht: pane kohe kasvõi kaks eurot kõrvale!

Foto: Kristi Saare

39-aastane keskastme juht Triin (nimi muudetud) hakkas oma rahaasjadega põhjalikumalt tegelema eelmise aasta lõpus ning oskab teistele soovitada vaid üht: säästmise ja investeerimisega oleks tulnud alustada üleeile.

Kuidas leidsite enda jaoks investeerimise?

Investeerimine kui selline on mind huvitanud pikalt, aga härjal sarvist haarasin alles eelmise aasta lõpus. Täpselt ei meenu praegu, mis selleks tõuke andis, aga siis mäletan, et hakkasin rohkem lugema ja internetiavarustest informatsiooni otsima just märksõnade "investeerimine" ja "dividendiaktsiad" kaudu. Sattusin mõnusalt kirjutatud eestikeelsete blogide otsa.

Mida võib leida teie investeerimisportfellist praegu?

100 Tallinki aktsiat, Bondora (700 eurot), Mintos (200 eurot).

Kui palju aega kulutate igakuiselt investeeringute haldamisele?

Hetkel olen õppimise faasis, seega loen ja kuulan erinevaid podcaste ca 1-2 tundi päevas. Natukene jälgin Tallinna Börsil toimuvat, paar korda nädalas login ühisrahastusportaalidesse.

Kui mõtlete oma tutvusringkonnale, kas siis on investeerimine ja rahateemad populaarsed?

Ei julge öelda, et investeerimine minu kitsas ringkonnas populaarne oleks, kui see teemaks üldse on. Pigem räägivad sõbrannad suhetest ja lastest ning sõbrad autodest ja ehitusest. Rahateemat ei kiputa üles võtma. Olen vast ise mõtlematult järsk olnud, sest kui keegi kurdab, et raha pole, siis mina pigem ütlen, et mul on hetkel oma rahale teised prioriteedid. Nii on nii mõnelgi mu tuttaval jäänud mulje, et mul on raha küll ja veel (see ajab itsitama). Samas väga priiskavat elu mu pere ka ei ela.

Kui kindlalt tunnete ennast oma praeguse rahalise olukorra juures?

Tunnen kindlalt: lapse breketid saab makstud, lapse laagrid ja võistlused saab kaasa tehtud, nälga me ei tunne, kui miski vajab remontimist või välja vahetamist, siis selle saab korraldatud. Kui peaksin homme tööst ilma jääma, siis umbes kolm kuud oleksin suhteliselt rahulik.

Kes tegeleb teie peres investeeringutega? Kuidas teete otsuseid?

Minul ja mu abikaasal on rahakotid rangelt eraldi. Ta ei ole algusest peale soovinud jagada ei infot, palju ta teenib ega ka seda, kuhu tema raha kulub. Mingid kulutused oleme korraldanud, et tema maksab näiteks elektri eest ja minu auto kütuse eest, vahel toob ta söögi, aga üldiselt korraldan paljuski omapäi. Meie suhe ongi üks keeruline lugu. Nii et teen oma investeerimisotsused ise ja katsun ka oma lapsi sel teemal harida, et kõik algab säästmisest.

Milline on teie investeerimisstrateegia/filosoofia? Milline on teie portfell 10 aasta pärast?

Lõpuni ei ole ma oma investeerimisstrateegiat veel välja mõelnud. Hetkel olen n-ö osta ja hoia tüüpi investor, katsun rohkem säästmisele rõhku panna – vähemalt veel umbes aasta jagu. Ma julgen öelda, et viie aasta pärast on tekkinud säästmisest investeerimine, kus raha päriselt ka teeb raha. Siis on mu portfellis vähemalt kaks üürikorterit, dividendiaktsiad, ja mingi toreda osa sissetulekust saan ka oma mesindusest. Mesilased on mul alles esimest aastat ja on mida õppida ja avastada, aga see nii paelub mind!

Kust leiate värsket investeerimisinfot, tutvuseid ja koolitusi? Kellega investeerimisteemadel suhtlete?

Momendil sellist inimest, kellega otseselt investeerimisest rääkida nagu polegi. Suhete loomine on ühele introverdile paras väljakutse ja sellega ma tegelen – alles enda sees, ja päris elus võtsin näiteks selle intervjuu andmise üleskutse vastu – see oli minu jaoks hea eneseületus!

Infot otsin/leian erinevatest blogidest, Facebookist Naisinvestorite Klubist, loen ajalehtede majanduse- ja äriuudiseid, kuulan Investeerimisraadiot ja Äripäev eetris podcaste. Uuel kooliaastal kavatsen leida ka koolituse, millele füüsiliselt kohale tahan minna.

Millises vanuses sooviksite pensionile minna? Millises seisus on teie pensionisäästud?

Jällegi suhteliselt filosoofiline küsimus minu jaoks. Ma ei arva, et ma üldse pensionile jään selle sõna kõige otsesemas mõttes. Pigem tahan olla aktiivne ja pakkuda oma elukogemust järeltulevatele põlvedele. Mulle mu töö meeldib praegugi, aga ma arvan, et umbes kümne aasta pärast tahaksin võib-olla vähema koormusega või siis mitte nii stressirohkeid päevi teha. Logistika on minu jaoks ülihuvitav ja ma kavatsen sellel alal veel aastakümne jagu figureerida. Tahaks veel õppimagi minna seda sama logistikat või tarneahela funktsioneerimist laiemalt.

Pensionisäästudest rääkides, umbes viis aastat tagasi viisin oma pensionifondi Swedbankist üle LHVsse. Vahel viskan pilgu peale, kuidas on tootlusega lood. Tunnen, et peaksin rohkem uurima ja võrdlema.

Milline on teie suur eesmärk investeerimisega tegelemisel?

Minu suur eesmärk on koguda kapitali, mis toodaks piisavalt, et kataks ära minu igakuised kulutused – nö passiivne sissetulek siis.

Kumb on teie strateegia – kas rohkem säästa või rohkem teenida?

Momendil olen rohkem säästmise staadiumis. Kuid piisavate säästude korral, nt terve aasta palk, siis ma kaldun rohkem raha teenimise eesmärgi poole.

Millised on teie investeerimisplaanid järgmise paari-kolme aasta jooksul?

Eesolev aasta on veel n-ö rohkem säästmise aasta, kuid tasapisi hakkan paigutama raha dividendiaktsiatesse. Tahan selgeks teha, kuidas näeb praktikas välja mõnelt teiselt platvormilt peale LHV investeerimine USA ja Euroopa aktsiatesse. Kindlasti soetan üürikorteri või isegi kaks. Praegu ma veel ei tea, kuidas see raha tekib, aga tunne on kindel, et see juhtub. Panustan aega ja energiat eneseharimisele.

Millised on teie suurimad õppetunnid, mida olete alustades õppinud? Mida soovitaksite teistel teha, kes investeerimisega alustada soovivad?

Kõige kõigem õppetund on, et alusta juba üleeile! Pane kohe praegu see 2, 7, 18 või 76 eurot teisele arvele ja ära näpi seda! Igakuiselt niimoodi toimetades on aasta pärast juba mõnus tunne kasvanud numbrit vaadata (selle paistel võib rahulikult päevitada paar minutit!)

Ole kannatlik, säilita külma närvi ja hakka kuskilt servast pihta. Tee selgeks terminid ja tähendused ja tunne muutub kardinaalselt enesekindlamaks. Ära häbene küsida abi, seletust, innustust, nõu – mida iganes rahateemalist! Loe, ole uudishimulik. Väikeste summadega saab pihta hakata, aga Sa pead olema kindel, et ei nuta silmi peast välja, kui 10 eurot igaveseks kaob. 

Elate maal, kas Eestis on raske elada linnast väljas? Mis on teie jaoks olnud maal elamise plussid-miinused?

Olen maal elanud 9-ndast eluaastast, sestap on minu võrdlusmoment linnas eluga suhteliselt piiratud. Mina olen maal elamise elukorraldusega harjunud ja mulle pigem meeldib, kui tekitab stressi.

Plussideks on eraldatus ja privaatsus – ma hindan seda väga kõrgelt! Naudin varajasi hommikuid, kui on veel vaikne, loodus alles hakkab virguma ja need lõhnad! Paljajalu murul, liival, mullas, näppupidi aiamaal rohimas ja kastmas. Ka talvel lume rookimist naudin, kui on lund, mida rookida. Puupliidil tehtud söögid, kasemahl kevadel, saunatamised, ja pärast sauna terrassil istumised. Öösel läheb siin ikka täitsa pimedaks – see on mõnus, jne.

Miinuseks on käpardlik ühistranspordi süsteem! Ilma autota on meil siin võimatu! Ma ei jõuaks ilmaski isegi mitte kella 11-ks hommikul tööle! Koju tagasi peaksin hakkama tulema umbes kl 15 ajal, et jõuda bussi peale. Ja millalgi peaks poest ka läbi astuma, et oleks olemas sokid, pluusid, värvilised paberid, piim, või, hapukoor ja juust jne.

Kultuuri kättesaadavus on suhteliselt ok, meil korraldatakse rahvamajades kinoõhtuid ja mõningaid teatrietendusi, Viinistul käib suvi läbi erinevaid kontserte; siiski emotsiooni ajel ikka kinno ei saa minna, seda tuleb planeerida.

Ma ei arva, et maal on raskem või kergem, see on pigem elustiili küsimus. Rahalises mõttes tundub maal elu kallim, samas on linnas ahvatlusi rohkem ja ahvatluste kättesaadavus palju suurem. Olen mõelnud, et Tallinnas maksaksin autoliisingu asemel korteri üüri või kodulaenu.