/nginx/o/2016/08/04/5684121t1h1466.jpg)
2007.-2008. aastate finantskriisi päevil piidlesid Rootsi pangad murega kokkuvariseva kinnisvaraturuga Baltimaid. Nüüd on olukord vastupidine, kirjutab Financial Timesi korrespondent Vilniusest.
Baltikumi painab sõltuvus Põhjala pankadest (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leedus näiteks on välismaalaste valduses üle 90 protsendi pangavaradest ning lood pole eriti erinevad ka Eestis ja Lätis. Leedu turul on suurimad tegijad rootslaste SEB ja Swedbank ning DNB Norrast.
Mõned ametnikud Baltimaades on muutunud murelikuks nimetatud pankade tegevuse pärast nende koduturgudel.
Nagu nentis juulis ajakirjanikele Rootsi esikeskpankur Stefan Ingves, «liiguvad mured nüüd teises suunas: Baltimaad on ärevil kinnisvara pärast Rootsis.»
Rootsi negatiivsed ja Norra rekordmadalad intressid on toonud kaasa eluasemehindade peadpööritava tõusu. Ja hirmu mulli ees.
Finantsstabiilsuse riskid näivad kasvavat mõlemas riigis.
Kui pankade koduturul puhkeb kriis, kas nad lõpetavad laenuandmise või lahkuvad siit sootuks, küsitakse Vilniuses.
«Kriisi puhul on olemas võimalus, et raha tõmmatakse Leedust välja, korvamaks kahjumit Rootsis,» ütles üks kõrge Leedu valitsusametnik.