/nginx/o/2008/12/17/106412t1h7131.jpg)
Danske Capitali fondijuht Märten Kress kirjutab ettevõtte blogis finantsvaade.ee, et kiirenenud hinnatõus on eelkõige arenevate riikide probleem.
Maailmas kerkivad nii hinnad kui intressimäärad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arenenud riikide inflatsioon on Kressi sõnul praegu veel jätkuvalt madal. Detailsema ülevaate inflatsiooninumbritest leiab siit.
Kõige kiirem on tarbijahindade aastane kasv olnud Venetsueelas (24,5 protsenti), Pakistanis (15,5), Argentiinas (10,9) ja Venemaal (8,8).
Kõige madalama inflatsiooniga riigid on Jaapan (0,1 protsenti), Šveits (0,5), Slovakkia (0,6) ja Iirimaa (0,6). Eesti aastane tarbijahinna indeksi muutus viimaste andmete kohaselt oli 5,7 protsenti
Ülaltoodu valguses on valdav enamus arenevate riikide keskpankasid asunud juba ka kesksete intressimäärade tõstmise teele.
«Kesksete intressimäärade tõstmine toob majandusteooriale baseerudes üldjuhul riigis kaasa üldise intressimäärade taseme tõusu (negatiivne võlakirjade hindadele), rahvusvaluuta tugevnemise teiste valuutade suhtes (negatiivne riigi ekspordisektorile) ja pikemas perspektiivis kogu ettevõtluskeskkonna ebasoodsamaks muutumise läbi kallima laenuraha hinna jms (negatiivne aktsiahindadele).
Seega kui viimased paar aastat oli arenevate turgude väljavaade parem kui arenenud turgudel, siis ülaltoodu valguses paistavad arenevad turud isegi vähematraktiivsed.
Samas on oluline meeles pidada, et arenev maailm seisab jätkuvalt silmitsi niinimetatud võlakriisiga, mille kulg ja pikaajaline mõju finantsturgudele on ebaselge,» kirjutab Kress.