Miljonid dollarid ja Vene oligarhid: Donald Trumpi kampaaniameister töötas Janukovitši heaks

USA vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump ning tema kampaania juht Paul Manafort. Foto: SIPA/Scanpix

Lisaks poliitilistele nõuannetele vahendas Paul Manafort Ukrainas ka kopsakaid äritehinguid.

Sel kevadel USA vabariiklaste presidendikandidaadi Donald Trumpi kampaaniat juhtima asunud Paul Manafortil on olnud huvitavaid kliente. 1970. aastatel vabariiklikus parteis oma karjääri alustanud Manafort on lisaks kinnisvarahaist miljardär Trumpile pakkunud oma teeneid ka autoritaarsetele riigijuhtidele nagu Mobutu Sese Seko, omaaegne Sairi diktaator, ning Ferdinand Marcos, kunagine Filipiinide president.

Sellesse ritta kuulus veel üsna hiljuti ka Ukraina võimult kukutatud president Viktor Janukovitš. New York Timesi andmeil oli Manaforti mõjuvõim Ukraina poliitikas märkimisväärne. Samuti ütles ta sõna sekka nii mõnegi USA ettevõtte investeeringu puhul ning vahendas ka Venemaa oligarhidega seotud raha jõudmist Ukrainasse.

Ühed olulisemad otsused, mille sündimise juures Manaforti nõu kuulda võeti, puudutasid teravilja eksporditariifide alandamist ning nafta- ja maagaasivarude uurimist USA firmade Chevron ja Exxon poolt.

Manafort hakkas Ukrainas tööle pärast nn. oranži revolutsiooni, mis jättis tollase peaministri Janukovitši ilma presidenditoolist. Valimised võitnud, ent nende võltsituteks kuulutamise järel koha kaotanud Janukovitš oli tugevasti lootnud Venemaa poliitiliste konsultantide peale, kes ei suutnud aga adekvaatselt hinnata valijate frustratsiooni. Nende valimiste järel siseneski mängu Manafort.

Janukovitšile tutvustas kampaaniameistrit Ukraina rikkamaid mehi ja Janukovitši Regioonide Partei suursponsor Rinat Ahmetov, kelle firmade maine parandamise nimel Manafort tollal töötas. Manaforti nõuannetest oli Janukovitšile ilmselgelt kasu: 2006. aasta parlamendivalimised võitis tema erakond pika puuga ning mehest endast sai taas peaminister.

Ent Manaforti tegevus ei piirdunud üksnes poliitikaga. 2008. aastal osales ta läbirääkimistes, et osta Drake'i hotelli krunt New Yorgis Manhattanil. Selle tehingu üheks partneriks oli suurärimees Dmõtrõ Firtaš, kes teenis miljardeid Gazpromoga äri ajades ning rahastas venemeelsete poliitikute kampaaniad Ukrainas, teiste seas ka Janukovitši omi. Krundile pidi tulema ostukeskus ja spaa, ent projektist ei saanud asja.

Aasta varem asutas Manafort aga kahe partneriga firma Kaimani saartel, et osta varasid Ukrainas. Üheks investoriks kutsusid nad Vene oligarhi Oleg Deripaska, kes nõustuski maksma iga-aastast kahe protsendi suurust fondihaldustasu ning pani fondi sisse 100 miljonit dollarit. See fond ostis Odessa linnas telejaama, kuid fond ise läks lõpuks erimeelsuste tõttu põhja ning Deripaska kaebas Manaforti kohtusse. Hagi pole veel lahendust leidnud.

Poliitilisel areenil läks Manafortil igatahes paremini. 2010. aastal sai Janukovitšist president. Analüütikute sõnul peitus mehe edu oranžis revolutsioonis pettunud valijate kõnetamises, seda eriti Ida-Ukrainas, kus on rohkem etnilisi venelasi ning vene keele kõnelejaid.

Lõpuks olevat aga Manafort Janukovitšisse usu kaotanud. Manafort soovitas presidendil tungivalt allkirjastada assotsiatsioonileping Euroopa Liiduga (EL) ning tegi lobitööd USAs, et viimane toetaks Ukraina liikmesust ELis. Janukovitš ei võtnud aga Manaforti nõu enam kuulda. Järgnesid protestid ning Janukovitši riigist põgenemine.

Oma endise kliendi kukutamise kohta pole Manafort eriti midagi öelnud, kuid allikate sõnul pole ta tulemusega kindlasti rahul. Ometi läks Manafort peagi Ukrainasse tööle tagasi, sedapuhku Janukovitši endise personaliülema palgale. Ülesanne oli keeruline: Janukovitši partei jäänused tuli parlamenti aidata. Manafort valis edukaks osutunud strateegia: selle asemel, et püüda vana parteid üles ehitada, pidi uus erakond ühendama kõiki neid, kes olid võimule tulnud läänemeelse valitsuse vastu.

Vältida tuli konkreetset ideoloogiat, peamine oli olla vastu. Manafort oli edukas: uus erakond sai ligi kümme protsenti parlamendikohtadest.

Vaatamata oma juhtivale rollile Donald Trumpi kampaanias, pole aga lõpuni kindel, kas Manaforti töö Ukrainas on lõppenud. Tema viimase tööandja pressiesindaja keeldus New York Timesile ütlemast, kas Manafort on veel nende palgal või kui palju talle kokku makstud on.