/nginx/o/2016/08/02/5680193t1h4f0f.jpg)
Peale puuküürnike, kes põhjustavad kinnisvara omanikele peavalu, on hädas ka üürnikud, kelle sõnul rikuvad paljusid nende õigusi ka korteriomanikud.
Tüütud korteriomanikud valmistavad üürnikele palju peavalu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meediasse pöördunud üürnik Anneli (nimi muudetud) sõnul räägitakse palju puuküürnikest, kuid jäetakse kahe silma vahele pahatahtlikud üürileandjad, vahendab Pealinn.
Anneli on olnud üürimaailmas pea paarkümmend aastat ning tema eelmises rendikorteris muutusid suhted pingeliseks siis, kui naine keeldus maksmast kõrgemat hinda korteri eest, mis seda tegelikkuses ei väärinud.
«Ma olin peaaegu seitse aasta samas korteris elanud. Siis tuli eelmise aasta sügis ja tema tahtis üürihinda tõsta. Tal oli korteris nõukogudeaegne mööbel, mingi kapp ja kahekohaline voodi. Praktiliselt üürisin möbleerimata korterit, sest ma pidin ise sinna palju mööblit juurde ostma. Asjad olid vanad, ma ei tahtnudki kasutada neid. Ma ei olnud üüri tõstmisega nõus, otsisin üürileandjale samas Tallinna linnaosas pakutava korteri näidiseks, mis oli moodsa sisustuse ja remondiga ja mille eest küsiti vähem üüri, kui tema minu käest tahtis,» kirjeldas Anneli.
«Ja teate, milline vetsupott seal veel oli! Ehtne veneaegne, isegi prill-lauda polnud peal, loputuskasti pidin sellel ka ise oma tarkusega ära parandama.»
Üle-eelmist korterit üüris naine ühelt vanahärralt, kes oma võtmetega peaaegu iga päev üürikorteris sees käis. «Teda ei heidutanud isegi see, kui mul olid külalised. Ajasime külalisega köögis juttu ja äkki kuulen – keegi keerab võtmega välisust lahti! Jooksin küll kiiresti ukse juurde ütlema, et praegu on halb aeg, aga ta ei teinud väljagi,» kirjeldab naine.
Amantese Õigusbüroo juhataja, jurist Peeter Malve sõnul ei ole üürileandjal aga õigust ette hoiatamata üüripinnale siseneda, hoolimata sellest, et ta on üüripinna omanik. Samuti soovitab ta üürnikel meeles pidada, et kindlasti peaks üürides sõlmima ka üürileandjaga korteri ja selle sisustuse üleandmise akt.
Sellele peaks märkima üüripinna juurde kuuluva sisustuse ja kodutehnika. «Veel parem on, kui lisaks aktile on tehtud ka fotod kõikidest aktis märgitud kohtadest. Aktis tuleks fikseerida kõik üüripinnal ja seal oleval sisustusel leitud puudused ning defektid,» märkis Malve.
Põhjalik akt välistab tema kinnitusel mõlemale poolele edaspidi asjatud vaidlused ja probleemid. Puudustega üüripinna vastuvõtmise korral võtab üürnik endale riski, et üüripinna tagastamisel võib üürileandja hakata väitma, et see tagastati oluliselt halvemas seisukorras kui üürnikule üleandmisel ja ta keeldub osaliselt või täielikult tagatisraha maksmisest.