Eesti tööstustoodang kidub odava nafta tõttu

Tööstus Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

• Metallitöötlemisfirma suurendaks konkurentsivõimet immigrantide abil.
• Elektroonikatootja peab languse põhjuseks börsifirmade hooajalist käitumist.
• Töösturite ootused ekspordikäibeks on Swedbanki sõnul paranenud.

Põhjused, mis viisid Eesti tööstustoodangu juba alates möödunud aasta kevadest langusesse, on ettevõtjate hinnangul tööstusharuti erinevad, mistõttu kujuneb universaalse ravimi leidmine keeruliseks.

Langustrendis kannatava metallitööstussektori ettevõtjad näevad Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime vähenemise taga kõrgeid tööjõukulusid, millest aitaks üle saada piiride avamine immigrantidele. «Eesti metallitöötlejad on alltöövõtjad suurtele Saksamaa, Rootsi ja Soome ettevõtetele, kellel on praegu kasulikum tellida töid odavamatest riikidest nagu Poola, Rumeenia ja Bulgaaria,» rääkis metallitöötlemisettevõtte RGR Airon tagevdirektor Artemi Beljajev. «Tööjõukulu saaks vähendada odava tööjõu sissetoomisega, kuid kahjuks on nii eestlased kui ka venekeelne elanikkond teravalt immigrantide vastu häälestunud, mistõttu ma ei näe sellele probleemile lähiajal lahendust.»

Vananeva elanikkonnaga Eesti tööstusettevõtted aga vajaksid konkurentsi kasvatamiseks just immigrantide juurdevoolu, kes Beljajevi hinnangul on elanikkonna kõige aktiivsem osa.

Elektroonikatööstus seevastu peab tööstustoodangu langust oma sektoris hooajaliseks ja ajutiseks ega näe vajadust riigi tööjõu- või maksupoliitika muutmiseks. «Tegemist on esimese poolaasta lõpu langusega, sest börsifirmad vabanevad rahaliste vahendite nimel varudest,» selgitas elektroonikafirma Enics Eesti juht Jaanus Aal. «Kuigi praeguses olukorras on prognooside tegemiseks n-ö nähtavus liiga lühike, olen veendunud, et teisel poolaastal tellimuste arv suureneb ja seega kasvab ka toodangu maht. Ma ei näe, et rahvusvaheline konkurents või Eesti majanduspoliitika meid otseselt mõjutaks, sest investeeringute mahtu mõjutab praegu ennekõike nafta maailmaturu hind.»

Nafta maailmaturu hinna madalseis vähendas nii mäetööstuse kui ka põlevkivikütteõlide tootmise mahtu nii palju, et viis langusesse kogu tööstussektori, analüüsis Eesti kehvasid majandustulemusi Swedbank.

«Euroopa Liidu riikide võrdluses oleme oma tööstussektori, sealhulgas ka töötleva tööstuse, tootmismahu langusega ühtede nõrgemate  liikmesriikide hulgas,» teatas panga pressiesindaja Mart Siilivask. «Kõige enam on sel aastal töötleva tööstuse pilti halvendanud elektroonikatööstuse – peamiselt andmesideseadmete, masinate – peamiselt laevade remondi, põlevkiviõlitoodete ning toiduainetööstuse tootmismahu langus. Toiduainetööstuse tootmismahu vähenemine on sel aastal süvenenud. Selle taga on turustamisraskused välisturgudele ja muudatused üksikute ettevõtete tootmises.»

Eesti tööstustoodangumaht on languses juba möödunud aasta kevadest. Sel aastal on tööstustoodangumaht langenud kaks protsenti. Kuigi ka töötleva tööstuse tootmismaht on vähenenud, on veelgi suurema negatiivse mõjuga Eesti tööstussektorile olnud mäetööstuses põlevkivi kaevandamismahtude suur langus. Selle peamiseks põhjuseks on maailmaturul madalate naftahindade tõttu põlevkivikütteõlide tootmise vähenemine, edastas Swedbank. Tööstusettevõtete ootused ekspordikäibe paranemiseks lähikuudel on Swedbanki sõnul küll paranenud, kuid nende hinnang oma konkurentsivõime kohta välisturgudel on halvenenud. Üheks põhjuseks on juba pikemat aega kestnud liigkiire palgakasv võrreldes tootlikkuse kasvuga. Samuti on paranenud kindlustunne uute tellimuste ning ka müügihindade suurenemise suhtes. Pärast kolm kuud kestnud langust suurenesid juunis töötleva tööstuse uued tellimused aastases võrdluses lausa viiendiku võrra. Selle taga oli peamiselt elektroonikatööstuse uute tellimuste tugev kasv.

Tööstusettevõtete tootja- ja ekspordihindade langus on alates möödunud aasta keskpaigast kindlal sammul taandumas. Kuna sisseostetud kaupade hindade langus veel selget aeglustumist ei näita ning need on ekspordihindadest langenud kiiremini, on see mõjunud ettevõtete sektori bilanssidele soodsamalt.

Tööstusettevõtted tootsid statistikaameti teatel tänavu juunis viis protsenti vähem toodangut kui eelmise aasta juunis. Toodang vähenes mäetööstuses ja töötlevas tööstuses, kuid suurenes energeetikas. Mäetööstuses põhjustas ligi 60-protsendilise toodangu vähenemise põlevkivi kaevandamise kahanemine vähese nõudluse tõttu, mis oli tingitud madalast nafta- ja põlevkivisaaduste hinnast, teatas statistikaamet. Juunis toodeti töötlevas tööstuses ühe protsendi vähem toodangut kui 2015. aasta samal kuul. Toodangu mahu vähenemist põhjustas eelkõige elektroonika- ja puittoodete ning toiduainete tootmise langus. Üle poole töötleva tööstuse tööstusharudest ei saavutanud juunis eelmise aasta mahtu.

Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang veel metalltoodete ning masinate ja seadmete tootmises. Toodang suurenes elektriseadmete, tekstiiltoodete ja mööbli tootmises.

Välisturule müüdi juunis 70 protsenti kogu töötleva tööstuse toodangust. 2015. aasta juuniga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük kodumaisele turule kolm protsenti, müük ekspordiks jäi eelmise aasta tasemele.  

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2016. aasta juunis tööstuses kokku kolm protsenti vähem toodangut kui eelmisel kuul, sealhulgas töötlevas tööstuses ühe protsendi vähem.

2015. aasta juuniga võrreldes toodeti elektrit 23 protsenti rohkem ja soojust 11 protsenti vähem.  

Tootmine näitab langustrendi Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trend alates 2014. aastast. Indeks Trend 2014 122,8 132,0 veeb 119,3 133,6 märts 138,2 134,7 apr 138,5 135,2 mai 143,7 135,3 juuni 135,1 135,4 juuli 127,8 136,0 august 133,3 137,0 sept 150,7 138,0 okt 151,8 138,7 nov 140,4 139,3 dets 127,6 139,2 2015 121,5 138,4 veeb 124,1 138,1 märts 146,3 137,6 aprill 138,9 136,4 mai 138,5 135,5 juuni 140,3 135,3 juuli 127,7 135,0 august 130,1 134,6 sept 145,3 134,7 okt 147,5 134,9 nov 137,7 134,3 dets 123,7 134,0 2016 116,1 135,3 veeb 126,9 136,8 märts 141,9 136,9 aprill 140,5 136,2 mai 147,2 135,3 juuni 138,3 134,5 Allikas: Statistikaamet