/nginx/o/2016/08/01/5678115t1h7d66.jpg)
Nafta maailmaturu hinna madalseis vähendas nii mäetööstuse kui ka põlevkiivikütteõlide tootmise mahtu nii palju, et viis langusesse kogu tööstussektori, analüüsis Eesti kehvasid majandustulemusi Swedbank.
„Euroopa Liidu riikide võrdluses oleme oma tööstussektori, sealhulgas ka töötleva tööstuse, tootmismahu langusega ühtede nõrgemate liikmesriikide hulgas,“ teatas panga pressiesindaja Mart Siilivask. „Kõige enam on sel aastal töötleva tööstuse pilti halvendanud elektroonikatööstuse - peamiselt andmesideseadmete, masinate - peamiselt laevade remondi, põlevkiviõlitoodete ning toiduainetööstuse tootmismahu langus. Toiduainetööstuse tootmismahu vähenemine on sel aastal süvenenud. Selle taga on turustamisraskused välisturgudele ja muudatused üksikute ettevõtete tootmises.“
Eesti tööstustoodangumaht on languses juba möödunud aasta kevadest. Sel aastal on tööstustoodangumaht langenud kaks protsenti. Kuigi ka töötleva tööstuse tootmismaht on vähenenud, on veelgi suurema negatiivse mõjuga Eesti tööstussektorile olnud mäetööstuses põlevkivi kaevandamismahtude suur langus. Selle peamiseks põhjuseks on maailmaturul madalate naftahindade tõttu põlevkivikütteõlide tootmise vähenemine. Juunis vähenes põlevkivi kaevandamismaht lausa 87 protsendi ning põlevkiviõlitoodete tootmismaht veerandi võrra.
Nii juunis kui ka 2016. esimese poolaasta keskmisena vähenes töötleva tööstuse toodang ligikaudu protsendi võrra.
Seevastu kõige positiivsem mõju on olnud tootmismahtude kasv puidutööstuses, elektriseadmete tootmises ja tekstiilitööstuses. Juunis puidutööstuse tootmismaht küll langes, kuid selle üheks põhjuseks oli eelmise aasta kõrgem võrdlusbaas ning üks kuu ei näita veel trendi muutust ja ei muuda ka selle tegevusala mõju kogu Eesti tööstussektorile. Kuigi elektroonikatööstuse tootmismaht juunis langes, jäi selle tööstusharu tootmismahu languse põhi möödunud aasta lõppu- selle aasta algusesse ning kokkuvõttes on sel aastal toimunud tootmismahu paranemine.
„Kuigi juunis jäi töötleva tööstuse ekspordikäive möödunud aastaga võrreldes samale tasemele, on viimastel kuudel toimunud paranemine. Pärast kolm kvartalit kestnud langust suutis see tööstusharu selle aasta teises kvartalis oma ekspordikäivet ligi 2 protsendi võrra kasvatada,“ selgitas Siilivask. „Enam kui pooled töötleva tööstuse tegevusalad suurendasid teises kvartalis oma ekspordikäivet, kuid kõige enam panustasid kasvu elektroonikatoodete ja elektriseadmete tootjad.“
Tööstusettevõtete ootused ekspordikäibe paranemiseks lähikuudel on Swedbanki sõnul küll paranenud, kuid nende hinnang oma konkurentsivõime kohta välisturgudel on halvenenud. Üheks põhjuseks on juba pikemat aega kestnud liigkiire palgakasv võrreldes tootlikkuse kasvuga. Samuti on paranenud kindlustunne uute tellimuste ning ka müügihindade suurenemise suhtes. Pärast kolm kuud kestnud langust suurenesid juunis töötleva tööstuse uued tellimused aastases võrdluses lausa viiendiku võrra. Selle taga oli peamiselt elektroonikatööstuse uute tellimuste tugev kasv.
Tööstusettevõtete tootja- ja ekspordihindade langus on alates möödunud aasta keskpaigast kindlal sammul taandumas. Kuna sisseostetud kaupade hindade langus veel selget aeglustumist ei näita ning need on ekspordihindadest langenud kiiremini, on see mõjunud ettevõtete sektori bilanssidele soodsamalt.
Sel aastal ootame meie suuremate kaubanduspartnerite impordinõudluse kasvu, mis peaks parandama meie ettevõtete ekspordivõimalusi ja koos sellega ka tootmismahtusid. Samas halvendab Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumisega seotud ebakindlus Euroopa majanduse väljavaadet, mis omakorda pidurdab välisnõudluse paranemist, lisas Siilivask.