Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) siseaudit heidab organisatsiooni juhtkonnale ette olulisi juhtimisvigu ning ebapädevust.
Raport: IMF aitas kaasa Kreeka majanduse tuksi keeramisele (4)
Sel sügisel on oodata IMFi otsust, kas fond kavatseb osaleda Kreeka kolmandas abipaketis, mille Euroopa Liidu (EL) liidrid eelmisel aastal heaks kiitsid. Otsus on oluline, sest Saksamaa on ähvardanud kreeklastele laenamise lõpetada, kui IMF peaks otsustama seekord kõrvale jääda. Samas on IMF varem korduvalt teada andnud, et nad ei saa üheski järgmises abipaketis osaleda, kui ei toimu võlaleevendust, mille on omakorda sakslased välistanud, kirjutab Financial Times.
IMFi siseauditi raportist ilmneb aga, et otsuse eellugu ulatub kuue aasta tagusesse aega, mil fond esimest korda ELi võlakriisi lahendamisse kaasati. IMFi osalusel aidati Kreekat, aga ka teisi majandusraskustes riike meeletute summadega. IMFi panus senistesse abipakettidesse on olnud üle 50 miljardi euro. Raportööride väitel iseloomustab kriisiaegseid tegevusi IMFis kehv kriisieelne jälgimine ning vead abipakettide kujundamises ja nende elluviimises. Raporti hinnang on karm: IMFi juhtkond improviseeris ning rikkus fondi enda seatud reegleid.
Samuti olevat Euroopa riikidest pärit IMFi ametnikud survestanud oma teisi kolleege, püüdes neid veenda vigaste pakettide tingimusi aktsepteerima.
Kreekale laenamiseks oli fond sunnitud oma sisemist laenamiskriteeriumit muutma, sest riigi võlga nähti juba aastaid tagasi jätkusuutmatuna. Kuigi fondis teati, et võlg pole jätkusuutlik, ei võetud seda arvesse, mistõttu oli abipakett raporti hinnangul osaliselt süüdi Kreeka majanduse kokkutõmbumises.
Raporti järgi saab IMFi juhtkonnale veel ette heita, et ei toimunud mingit läbipaistvat arutelu välja pakutud abipaketi alternatiivide üle.