Riigikogu heakskiidul võib ostjalt peagi küsida piiramatut ettemaksu

Riigikogus läbis 12. jaanuaril kolmanda lugemise võlaõigusseaduse muudatusettepanek, mis jõustub aprillis ning millega kaotatakse senine 50-protsendiline piirang. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Hiljuti võtsid riigikogulased 75 poolthäälega vastu muudatuse, mis kaotab aprillist senise ettemaksupiirangu. Nii võib kaupmees ostjalt peagi ettemaksu küsida kogu hinna ulatuses.

Praegu veel kehtiva korra järgi ei tohi kaupmees kliendilt ette nõuda rohkem kui poolt summast. Selle piirangu kaotamise võttis aga riigikogu kaks nädalat tagasi vastu ühegi vastuhääleta.

Eesti kui ettemaksuparadiis

Tarbijakaitseametist kostis piirangu kaotamisega seoses murelikke noote juba suvel ning ameti peadirektori Andres Sooniste sulest ilmus Äripäevas ka selleteemaline arvamusartikkel. Kirjutises väidab Sooniste, et senine ettemaksupiirang ei meeldi paljudele ettevõtjatele ning muudatusettepanek valmis usina lobitöö tulemusena. Samuti nimetas tarbijakaitse juht Eestit Põhjamaadega võrreldes «ettemaksuparadiisiks».

Läinud nädalal märkis Sooniste, et kõrgendatud tähelepanuks on põhjust ning seda näitab ka ameti iga-aastane statistika. Ainuüksi viimasel paaril aastal on tarbijakaitse saanud avaldusi seoses ettemaksude ja kättesaamata kaubaga üle 2 miljoni krooni väärtuses. Tegelik tarbijate kaotus on aga tõenäoliselt kordades suurem.

Justiitsministeeriumi selgituse järgi ei ole praegu kehtiv 50-protsendi piirang alati mõistlik ja seda näiteks internetist lillekimbu tellimisel.

«Edasipidi seadus sellist jäika piirangut ette ei näe, sest nagu eelnev näide hästi ilmestab, ei ole taoline piirang kõikide lepingute erinevat olemust arvestades mõistlik,» märkis Valdek Laur ministeeriumi avalike suhete talitusest.

Siinkohal võiks tarbija seisukohast märkida, et lillekimbu tellimine ei ole võrreldav külmkapi või mõne muu kallima kauba tellimisel nõutava ettemaksuga, mis võib küündida sadadesse eurodesse.

Piirangust ei peeta kinni

Laur lisas siiski veel, et piirangu kaotamise kasuks räägib seegi, et praegu seda üldiselt ei järgita ja muu hulgas nõutakse ka lehtede ja ajakirjade aastatellimuste puhul kogu summat ettemaksuna.

Samas ei olnud Laur nõus sellega, et inimesed jääksid uute reeglite tõttu päris kaitseta. Ebamõistlikult suurt ettemaksu ei tohi müüja küsida ka pärast 5. aprilli, mil seadusemuudatus jõustub.

Tarbijakaitse hinnangul tuleb aga inimestel aprillist alates kanda suuremat riskikoormat ning seetõttu tuleb olla ka tähelepanelikum. Sooniste sõnul ei peaks ebausaldusväärse ettevõtja puhul tarbija rahakott mitte kunagi avanema.

Kui kahtlane müüja küsib 100-protsendilist ettemaksu on mõistlik

• otsida alternatiive;
• otsida võimalusi maksete teostamiseks deposiitarvete (kolmanda isiku) kaudu. Näiteks, kus raha kantakse ettevõtjale deposiitarvelt üle vaid juhul, kui kaup on tarbijale kätte toimetatud;
• maksta krediitkaardiga, kus ebaausa kaupleja otsa komistanuil on suurem võimalus ettemakstud summa panga abiga tagasi saada;
• enne lõpliku ostuotsuse tegemist otsida informatsiooni ettevõtja senise kasutatava tarbijasuhetes kasutatava äripraktika kohta;
• eelistada kauplejaid, kes kasutavad lunaraha teenust, kus tasuda tuleb kullerile või postkontoris kauba kättesaamisel;
• tingida, tingida ja veel kord tingida!

Allikas: tarbijakaitseamet