Tasub teada: kuidas ära tunda petukiri

Rahaküsimise palvega kiri on tüüpiline viis kergeusklikke petta. Foto: Kuvatõmmis

Petukirjad on Eestiski üsna levinud, kuid osavamad petturid võivad suuta neid koostada nii, et tekst ei äratagi lugejas kahtlust.

Kahtlustäratav meiliaadress. Esmalt kontrolli saatja e-maili aadressi, ega seal pole kirjavigu. Petturid üritavad jäljendada mõne ettevõtte ametlikku meiliaadressi, kuid need pole kunagi täpselt samasugused. See viis pole petturi tuvastamiseks küll lollikindel, kuna osavamad neist oskavad meiliaadresse paremini jäljendada, kuid igaks juhuks tasub siiski seda konkreetse ettevõtte veebilehelt üle kontrollida. Vahel annab petturist märku ka meiliaadressi domeen – näiteks Inglismaal asuva firma meiliaadressi domeen ei saa olla teisest riigist - näiteks .ru (Venemaa) või .br (Brasiilia).

Kirjavead ja ebamäärane lauseehitus. Suurem osa petmiskatseid tuleb välismaalt ning sageli inimestelt, kelle emakeel pole inglise keel. Kui märkad tekstis kirjavigu ning kummalist lauseehitust, justkui oleks tegu otsetõlkega, on tõenäoliselt tegu petukirjaga.

Lingid tekstis. Kui liigud kursoriga üle tekstis sisalduvate linkide, saad näha, kuhu need lingid tegelikult viivad. Kui link sisaldab kaldkriipse (/) juba enne firma nime domeenis, jäta pigem lingile klikkimata.

Isiklike andmete küsimine. Kui e-kirjas on palutud kinnitada või muuta oma isiklikke andmeid – näiteks paroole või krediitkaardi andmeid -, siis on tegu kindlasti pettusega. Kahtluste korral võid lisaks pöörduda panga poole.

Allikas: Consumer reports