/nginx/o/2016/07/26/5659013t1h03fd.jpg)
Pangakaardi kasutamine Eesti elanike seas on kasvanud nii Eestis kui ka välismaal arvestatavalt.
Pangakaardi kasutamine välismaal on kasvanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2016. aasta teises kvartalis tehti Eestis päevas keskmiselt 1,1 miljonit riigisisest sularahata makset kogukäibega 370 miljonit eurot. Maksete arv suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes seitse protsenti kuid käive vähenes kuus protsenti.
«Peale üldise majandusaktiivsuse mõjutab ettevõtete maksete käivet ka üksikute suuremate ettevõtete tegevus,» teavitas Eesti panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna esindaja Tiina Soosalu.
66 protsenti kõigist riigisisestest maksetest moodustavad kaardimaksed müügikohas. Kuna aga kaardiga makstakse väikseid summasid, moodustavad need käibest vaid kolm protsenti. Teises kvartalis tehti Eestis päevas keskmiselt 739 000 kaardimakset. Valdavalt teevad kaardimakseid eraisikud (98 protsenti).
Väljaspool Eestit tegid Eesti elanikud teises kvartalis päevas keskmiselt 48 000 kaardimakset. Kui Eestis tehakse kõige enam kaardimakseid detsembris, siis välismaal makstakse Eestis väljastatud kaartidega kõige sagedamini puhkusteperioodil juunis ja juulis. Väljaspool Eestit tehtud kaardimaksete arv on suvekuudel olnud 60–74 protsenti suurem kui jaanuaris. Eesti elanikud maksid kaardiga 185 erinevas riigis. Välismaal tehtud kaardimaksetest ligi kolmandik tehti Soomes: seal maksti teises kvartalis keskmiselt 14 000 korral päevas. Rohkem kaardimakseid tehti ka Rootsis, Lätis ja Venemaal. Ligikaudu pooled sihtkohad on sellised, kus Eesti elanikud maksid keskmiselt kord päevas. Need on riigid, kus kaardimaksevõimalused on tagasihoidlikud ja kuhu reisitakse harvem.
Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2015. aastal 1,25 miljonit ööbimisega välisreisi, mida on ligikaudu kolm korda rohkem kui kümme aastat tagasi. Samal ajal on väljaspool Eestit tehtud kaardimaksete arv kasvanud üle nelja korra, käive aga vaid 2,7 korda, mis näitab, et ka välismaal kasutatakse kaarti üha enam väiksemate summade maksmisel. Kui 2006. aastal oli välismaal tehtud kaardimakse keskmine suurus 54 eurot, siis käesoleva aasta teises kvartalis 32 eurot. Väljaspool Eestit tehtava kaardimakse keskmist suurust võib mõjutada see, et osa kaupmehi on kehtestanud miinimumsumma, mille puhul nad on nõus kaardimakset vastu võtma.
Sularaha võeti väljaspool Eestit pangaautomaadist teises kvartalis välja keskmiselt 3900 korda päevas ja korraga keskmiselt 150 eurot. Eestis võeti pangaautomaadist korraga välja keskmiselt 100 eurot. Kui kaardimaksed on välismaal üldjuhul tasuta, siis pangaautomaadist sularaha väljavõtmisele on kehtestatud teenustasud.