/nginx/o/2016/07/26/5658763t1h4b93.jpg)
Uusim kõrgtehnoloogia on loomas ka politsei jaoks täiesti uusi uurimisvõimalusi ning näiteks 3D-tehnoloogia on üks neist, mis võib appi tulla nii mõnegi seni ületamatuks takistuseks olnud probleemi puhul.
Surnute 3D-sõrmed avavad politseile täiesti uued uurimisvõimalused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teatavasti lõi kogu maailmas hiljuti laineid juhtum, kui tehnoloogiahiid Apple keeldus korrakaitsjaile avamast hukkunud terroristi mobiiltelefoni – põhjuseks kartus luua pretsedenti ning tarkvaralahendust, mis seaks ohtu klientide privaatsuse.
Nüüd on juristid ja tehnoloogiaasjatundjad pead kokku pannud ja jõudnud esialgsele järeldusele, et mitte miski ei tohiks takistada surnute sõrmejäljekujutiste abil loomast 3D-väljaprinditud sõrmi ja teha seda nii kvaliteetselt, et petta ära mobiiltelefonide sõrmejäljelugejad.
Sellise sammu astumine elavate kahtlustatavate puhul võib osutuda muidugi problemaatiliseks. Kannab ju Eestigi põhiseadus mõtet, et kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Kriminaalmenetluse seadustik läheb veelgi täpsemaks ja selle kommentaarides selgitatakse, et kahtlustatav võib lisaks vaikimisõigusele keelduda igasugusest aktiivsest koostööst menetlejaga.
Siit võib nimelt tekkida küsimus, kas oma sõrmejälgede andmine eesmärgil, kus politsei asub seda kasutama kahtlustatava seadme sisuga tutvumiseks, on tegevus, millega võiks nõustuda ja peaks nõustuma.
Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Tanel Kalmet selgitas, et paljudes riikides ei laiene eeltoodud vaikimisõigus kahtlustatava isikuandmete kindlakstegemisele ning ka Eesti õiguses pole isikuandmete andmisest keeldumine karistatav. Seega oma sõrmejälgi võivad kahtlustatavad anda või sellest ka keelduda – iseasi on, mida politsei nende andmetega teha tohib.
Hoopis teine lugu on aga nähtavasti surnutega – neid pole kuidagi võimalik enam süüstada, kui tegemist pole just juhtumitega, kus kellegi süüline tegevus võib kaasa tuua tagajärgi pärijatele. Igal juhul tuleb nähtavasti neile küsimustele seoses tehnoloogia arenguga vastused leida.
«See, kas sõrmejälje andmiseks andmetele juurdepääsu eesmärgil saab kedagi sundida või ei, ei ole meie teada veel praktikas lahendust saanud. Ka ei tea me, kas surnu sõrme jäljendi abil avatud telefonist saadud tõendid oleks igal juhul seaduslikud ja lubatavad,» ütles Tanel Kalmet Postimehele.
/nginx/o/2016/07/26/5658773t1h7734.jpg)
On palju andmeid, millele juurdepääsust keeldumine võib kaasa tuua politsei jõu kasutamise – olgu või joobeseisundi kontrollimine – kui isik alkomeetrinäitu ei anna, võidakse kasutada muid seaduses ette nähtud tuvastusvahendeid ja ka tahte vastaselt.
3D-prinditud ja sõrmejälgedega varustatud kunstsõrmede loomine pole igal juhul lihtne tegevus – enamik mobiilide sõrmejäljelugejaid eeldavad nimelt, et lisaks kujutisele omab sõrme kattev nahk teatud spetsiifilist elektrijuhtivust. Seega on nende lugerite äralollitamine üsnagi keeruline tegevus – selleks ei piisa tavalisest plastist, vaja on midagi, mis juhiks ka elektrit, näiteks metallosakesi.