Lugeja küsib: kuidas tagab GoWorkaBit töötajate ohtuse?

Kui klassikalises töösuhtes, kus on kaks poolt – tööandja ja tööaja, vastutab töötingimuste nõuetekohase täitmise eest tööandja, siis kolmepoolsetes töösuhetes ehk renditöö puhul annab tööandja osaliselt oma õigused ja kohustused üle kasutajaettevõtjale. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

«Minu tudengist tütar soovis GoWorkaBiti kaudu juhutööd saada ja küsis minult nõu, kas kasutada selle firma abi. Mina olen saanud töökeskkonnaspetsialisti koolituse, kuigi ma pole sellel alal töötanud,» kirjutas lugeja. «Kirjutasin GoWorkaBitile ja küsisin järele, kas nende kaudu tööd saanule tagatakse töökaitse ja tööohutusalane koolitus enne tööle suunamist ja kes selle läbi viib. GoWorkaBit vastas mulle, et koolituse peab läbi viima see firma, kes juhutöölise tööle võtab, kuid neil pole firmadega mitte mingeid lepinguid, mis seda tagaks.»

Vastab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu:

«Selleks, et küsimusele vastata, pean alustama kaugemalt ehk kehtivast õiguslikust regulatsioonist.

Tööandja kohustusest rääkimisel selliste omavahel põimunud suhetes, tuleb eristada töövahendusega tegelevaid ettevõtteid, tööjõurenditeenust pakkuvaid ettevõtteid ja kasutajaettevõtteid ehk neid, kus siis lõppude lõpuks tegelikult tööd tehakse.

Töövahendus on seaduse mõistes töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine. See tähendab, et töövahendusettevõte pakub nii tööotsijale kui ka töötajat otsivale ettevõttele teenust, mis aitab kaks osapoolt omavahel kokku saada. Ainult töövahendusega tegelev ettevõte ei sõlmi kunagi tööotsijaga ise töölepingut, tööleping sõlmitakse omavahel kokkuviidud ettevõtte ja töötaja vahel. Sellises suhtes ei ole tööjõu vahendusega tegeleval ettevõttel töötaja ees mingeid töökeskkonnaga ehk tööohutuse, töötervishoiu ja töösuhetega seotud õigusi või kohustusi.

Hoopis teine lugu on aga renditööjõu vahendajana tegutsemisel. Renditöö vahendaja ehk rendiettevõte sõlmib ise töötajaga töölepingu ja saadab ta seejärel tööle oma lepingupartneri ehk kasutajaettevõtte juurde. Tekib kolmepoolne töösuhe, kus töötajaga seotud õigused, kohustused ja vastutus on teatud osas rendiettevõtte ehk tegeliku tööandja ja kasutajaettevõtte vahel jagatud ning mõlemal on töötaja ees teatud kohustused.

Kui klassikalises töösuhtes, kus on kaks poolt – tööandja ja tööaja, vastutab töötingimuste nõuetekohase täitmise eest tööandja, siis kolmepoolsetes töösuhetes ehk renditöö puhul annab tööandja osaliselt oma õigused ja kohustused üle kasutajaettevõtjale, kuid seda piiratud ulatuses ning ainult selleks ajaks, kui töötaja tegelikult kasutajaettevõttes tööd teeb.

Selleks, et tegeleda töövahendusega või pakkuda tööjõurendi teenust, peab ettevõte olema esitanud majandustegevuse registrisse (MTR) vastavasisulise teate. Registrist saab ka kontrollida, millisest tegevusest ettevõte on teatanud.

GoWorkaBit Estonia OÜ on MTRi teatanud nii töövahenduse kui tööjõurendi teenusega seotud tegevusest. Seega peab selle ettevõtte kaudu töö leidnud inimene ise selguse saama, kas talle pakuti parasjagu töövahenduse teenust või sõlmis ettevõte temaga töölepingu, mille alusel ta hakkas renditöötajana kasutajaettevõttes tööle. Ehk peamine küsimus on – kes on tööandja? Millise ettevõttega sõlmitakse või sõlmiti tööleping?

GoWorkaBit senine praktika ja kanded töötamise registris näitavad, et pigem pakutakse lühiajalise töö vahendamise teenust, mitte tööjõu rendi teenust. Seega võib eeldada, et töötegijal tekib õigussuhe ettevõttega (või miks mitte ka füüsilise isikuga), kelle juures või kelle heaks töö tehtud saab. Sellisel juhul ei ole tööd vahendanud GoWorkaBit’il töötaja töökeskkonna osas mingeid kohustusi, töötaja juhendamise ja väljaõppe peab läbi viima tegelik tööandja.

Tähelepanu tasub aga pöörata ka veel sellele, mis õigussuhe ikkagi töötegija ja töötamist võimaldanud isiku vahel tekib. Sageli toimuvad sellised lühiajalised töötamised suuliste kokkulepete alusel ja lepingu tingimusi peale tööülesannete ja töötasu eriti ei täpsustata. Kui kirjalikku lepingut ei vormistatud, tasub üle vaadata, mis kanne tehti töötamise registrisse, kas sinna märgiti töötamise alusena tööleping või muu võlaõiguslik kokkulepe. (Oluline on ka see, et kanne oleks kindlasti tehtud. Enda kohta töötamise registrisse tehtud kandeid saab iga inimene kontrollida e-maksuameti kaudu.)

Sellestki oleneb, millised kohustused seoses töökeskkonnaga ja kellel on. Kui töötamist võimaldanud isik kinnitab, et poolte vahel on töölepinguline suhe, siis on ta kohustatud täitma kõiki töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel ettenähtud tööandja kohustusi, sh läbi viima töötaja juhendamise, väljaõppe, tutvustama töökeskkonna ohutegureid, vajadusel väljastama isikukaitsevahendid jne. Ehk vastutus töötaja tööohutuse eest on tööandjal.

Kui aga töötamise registrisse on tehtud kanne, et tegevus toimub muu võlaõigusliku lepingu alusel ehk siis teenuse osutamisena käsundus- või töövõtulepingulise suhte raames, siis peab töö tegija aru saama, et ta on nagu ettevõtja, kes pakub teenust ja vastutab oma tegevuse eest täiel määral ise. Ehk sellisel juhul vastutab ta Eestis kehtivate seaduste kohaselt ka oma töökeskkonna ehk tööohutuse ja töötervishoiu eest ise ja keegi teine teda selles küsimuses juhendama otseselt ei pea. Erandid on ainult ehitustöödel, kus konkreetse ehitusobjekti ohutuse eest vastutab objektijuht ja tema asi on ohutusreegleid tutvustada kõigile, olenemata sellest, mis lepingu raames töö tegemine toimub.

Selliseid töövahenduse teenuse pakkujaid on Eestis veel, paljud neist suunavad inimesi tööle ka välismaale. Seega on eriti oluline aru saada, millisel ettevõttel, mis kohutused töötegija ees ikkagi on.

Selle loo juurde meenub üks eelmise aasta kaebus, kus Eestis tööd otsinud ehitaja saadeti Soome ettevõte juurde, siin lubati talle maad ja ilmad kokku küll elukoha, töökoha ja töötasu osas. Soomes võttis teda vastu teise ettevõtte esindaja viis ta hotelli ja jättis nö ootele. Kui nädal oodatud sai ja hotell mehelt elamise eest raha nõudma hakkas, alles siis taipas ta uurima hakata, millised on Eesti ja millised teda vastu võtnud Soome ettevõtte kohustused. Eestis tegutsev vahendaja teatas, et tema poolt on kõik tehtud, ta on Soome saadetud, aga edasi pidi juba Soome ettevõte temaga töölepingu sõlmima. Paraku jäi see aga tegemata ja Soome ettevõte teatas, et kuna mees ei tulnud õigel päeval tööle, siis nemad temaga lepingu sõlmimisest huvitatud ei ole. Kokkuvõttes pidi mees ise nii laevasõidu kui ka hotellis elamise kinni maksma, sest kummagi ettevõttega töösuhet tekkinud ei olnud.

Sarnane olukord võib juhtuda ka Eestis, seega tasub alati enda jaoks selgeks teha, kellel millised kohustused on ja kes mille eest vastutab ning soovitav on sõlmida kirjalikke kokkuleppeid või pidada kokkulepete teemal vähemal e-kirjavahetust.»

Lisainfot:

https://www.sm.ee/et/toovahendus

http://www.tooelu.ee/et/tootajale/Toosuhted/paindlikud-toovoimalused/Renditoo

http://www.tooelu.ee/et/tootajale/toosuhted/tooleping/lepingueelsed-labiraakimised