Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Piltuudis: lugeja imestab keset suve punaseid lehti näitava jõulutähe üle

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eleen Laasner
Copy
Eelmise nädala pilt punaste lehtedega jõulutähest.
Eelmise nädala pilt punaste lehtedega jõulutähest. Foto: Lugeja foto

«Kuna jaanid on möödas, hakkab ka sellel imelisel õitsval lillel punaseid lehti vähemaks jääma, aga ta ikka veel tekitab jõulutunnet,» kirjutas lugeja.

«Minu küsimus ongi: kas jõulutäht meie tingimustes kasvab nii, nagu sama isend looduses või on mul lihtsalt taimega vedanud?» tahtis kirja autor teada. Jõulutähe omanik soetas taime Võru Maximast, enne möödunud jõule. Hetkel on lille kõrguseks 40 sentimeetrit ja see kasvab endiselt lillega kaasa tulnud potis ilma igasuguse väetiseta.

Olukorda selgitab Tallinna botaanikaaia avamaa kollektsioonide osakonna juhataja Olev Abner:

Jõulutäht (Euphorbia pulcherrima) on kodumaal Mehhikos, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kuni nelja meetri kõrgune paljuaastane igihaljas põõsas. See kasvab piirkondades, kus esineb kaks erinevat aastaaega: pika päeva ja kõrge õhutemperatuuriga kuiv aastaaeg ning lühema päeva pikkuse ja rikkaliku sademete hulgaga teine aastaaeg.

Jõulutähe kasvatamisel põhjamaa tingimustes ei tohi tema kasvu ajal temperatuur langeda alla +15 kraadi. Kui on soov näha tekkimas uusi punaseks värvuvaid kõrglehti, siis tuleb hoida sügistalvel temperatuuri +20 kraadi juures. See temperatuuride vahemik on tagatud soojemates pidevalt köetavates korterites ning taim sobib seetõttu hästi toataimeks. Keskküttega ruumis võib talvine õhuniiskus olla liiga madal - siis tuleb taimi piserdada. Liiga madala õhuniiskuse korral võivad lehed variseda.

Punaseks värvuvate kõrglehtede areng toimub sügisel 9 – 10 nädala vältel lühema päeva tingimustes umbes 9 – 12-tunnise päeva pikkuse korral ning keset päeva lisavalguse juurde andmisel. Meie sügisel saabub 12-tunnine päev 26. septembril, 9-tunnine 10. oktoobril. Tuleb jälgida, et sügisel pärast kella 17 enam tugevama valgustugevusega kunstlikud valgusallikad jõulutähele peale ei paistaks.

Et taimele puhkeperiood tagada, tuleb jaanuari lõpus kastmist vähendada ja kogu veebruari kuu ainult mulda kergelt niisutada. Puhkeperioodil kaotab taim vanemad lehed. Märtsis tuleb taas normaalselt kastma hakata. Suve algusel võiks taime ümber istutada. Kogu vana mulda ei pruugi juurte ümbert ära raputada, vaid valida veidi suurem pott ja uut mulda juurde panna. Ümber istutamisel peab olema ettevaatlik, sest kui mõni haru katki läheb ja haavast piimmahla eritub, võib piimmahl kokkupuutel nahaga ärritada nahka.

Suvel toimub taime peamine kasv ja siis tuleb teda ka väetada. Sobivad erinevad toalilleväetised, paremini need, mis mõeldud lehtdekoratiivsetele taimedele. Suvine kasvupaik peab olema võimalikult valgusküllane. Jõulutähe kastmisega kasvuperioodil tuleb pigem end tagasi hoida, sest on ülekastmise oht, mille korral juured võivad mädanikega nakkuda.

Tagasi üles