/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2008/10/03/79705t1hb5f4.jpg)
Toimetus on saanud hulga vihjeid, milles tarbijad kurdavad, et Eesti Gaas nõuab eelmise aasta eest tavaarvete tasumisele lisaks juurdemaksu, ettevõtte kinnitab, et kõik on korras ja tasaarveldus konkurentsiametiga kooskõlastatud.
Eesti Gaasi lisaraha nõudmine ajas tarbijad marru
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mina kui kokkuhoidlik tarbija arvestan vastavalt hinnale, millega kütta oma maja. Kui gaasi hind oli väiksem, siis tarbisin gaasi rohkem, kui gaas kallines septembrist, siis kasutasin rohkem teisi kütuseid,» kirjutas Tõnu Haldre.
Iga kuu maksis mees Eesti gaasile vastavalt tarbitud kogusele esitatud arvele. Nüüd aga arvutas Eesti Gaas aasta keskmise hinna ja nõudis juurdemaksu. « See on ebaõiglane. Mina maksin ju gaasiarve siis, kui gaas oli juba tarbitud, seega oli ka hind juba teada. See oleks sama, kui aasta lõpul leitakse, et leiva hind on tõusnud ja seega tuleb kõigil leivaostjatel juurde maksta,» pahandas tarbija.
Samasisulisi pöördumisi on teisigi. Tartlanna, kes peab nüüd aastase tasaarvelduse tõttu gaasi eest 500 krooni lisa maksma, ütles, et Eesti Gaas on iga kuu konkreetse kuupmeetri hinna teatanud ja ta on selle alusel tasunud. «Kas siis ettevõte valetas mulle kogu aeg?» küsis ta.
Kolmas Eesti Gaasi klient pidi detsembri eest tasuma koguni topeltarve. Tema tegelik kulu gaasi eest oli selles kuus 1002 krooni, arve esitati aga 1926 krooni tasumiseks.
Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov selgitas, et aasta lõpus gaasi arvete esitamine tuleneb maagaasi seadusest. Selle kohaselt tuleb Eesti Gaasil välja arvutada keskmine ostuhind, liita sinna müügimarginaal ja teha klientidele ümberarvestused ning esitada sellekohased arved. Kõik see on konkurentsiametiga kooskõlastatud.
Kotovi sõnul saab 75 protsenti Eesti Gaasi klientidest tasaarvelduse käigus aasta lõpul raha tagasi ja vaid 25 protsenti peab juurde maksma.
«Kahjuks on tõesti nii, et ümberarvestamise tulemusel tekib alati olukord, kus aasta jooksul klientide poolt tasutud summad erinevad keskmise hinna alusel tehtud arvestustest. Ümberarvestuse tulemusena osa kliente peab tasuma juurde ja osa saab raha tagasi,» lausus Kotov.