Maksehäiretega ettevõtete arv 2010. aastal suurenes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/01/25/504202t1ha04d.jpg)
Maksehäiretega ehk äripartneritele võlgu olevate ettevõtte arv suurenes Krediidiinfo andmetel möödunud aastal 2 protsenti, ulatudes 4 091 ettevõtteni.
«Positiivne oli see, et transpordis, põllumajanduses, tööstuses on tekkinud olukord, kus maksevõlgadega ettevõtete osakaal väheneb. Kaks aastat järjest näitasime, et kõikides valdkondades muutus olukord halvemaks või palju halvemaks. Nüüd saame esmakordselt kinnitada, et on sektoreid, kus olukord läheb paremaks,» kommenteeris ettevõtete maksekäitumist krediidiinfo asedirektor Alar Jäger.
«Maksehäirete puhul on kriis tugeva jälje jätnud finants ja kindlustusettevõtetele, seal on raskustes ettevõtete arv kasvanud 42 protsenti. Paari aasta eest kasvas laenuadjate arv alates kiirlaenudest kuni liisijateni. Need, kes oma nišši leidsid, jäid ellu, teised mitte,» sõnas Jäger.
Maksehäiretega ettevõtete arv on kasvanud ka kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse sektoris 17 protsenti. Samas on Krediidiinfo andmetel toimunud maksehäirete tubli vähenemine põllumajanduses -12 protsenti, veonduses ja laonduses -10 protsenti ja tööstussektoris -2 protsenti.
Maksehäireregistri statistika andmetel oli kõigi aktiivselt tegutsevate Eesti ettevõtete (u 45 088) maksehäirete summa 2010. aasta teisel poolel 132 miljonit eurot (2,1 miljardit krooni). Riigile võlgu olevate ettevõtete arv on aga vähenenud kõikides majandussektorites.