/nginx/o/2016/05/04/5338503t1had65.jpg)
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimehe Kalle Pallingu sõnul oli Euroopa Komisjoni otsus liikuda lähetatud töötajate direktiiviga edasi muutmata kujul halb ning hoolimatu, eriti arvestades Brexiti konteksti.
Palling: Komisjoni otsus töötajate lähetamisega edasi minna on kehv (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Euroopa Komisjoni eelmise nädala otsus selle direktiiviga muutmata kujul edasiliikumiseks oli aga negatiivne otsus. Seda seetõttu, et komisjon ei ole vaevunud mitte ühelgi viisil isegi suhtlema nende liikmesriikidega – sealhulgas meiega, kes arvasid teisiti ning oma arvamust ka põhjendasid,» kirjutas Palling sotsiaalmeedias, vahendab BNS.
«Isiklikult tõesti lootsin, et pärast Ühendkuningriigi rahva otsust EL-st lahkuda peab Euroopa Komisjon vajalikuks liikmesriikide arvamusega enam arvestada. Ei olnud ju Eesti selle algatusega üksi, vaid kokku üle kolmandiku EL liikmetest soovis näha töötajate lähetamise tulevikku Euroopa Komisjonist erinevalt,» lisas Palling.
Ta rääkis, et on viibinud selleteemalistel aruteludel muuhulgas Prantsusmaal, kus sealsed poliitikud on nimetanud selle direktiivi jõustumata jäämist lausa sotsiaalseks katastroofiks. «Sotsiaalse katastroofi võib kutsuda esile ebaefektiivsus, mittekonkurentsivõimeline hind ja parem teenus,» ütles Palling.
ELAK-i esimees märkis, et kui mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis on tööpoliitika reformid läbi viimata ja valimised tulemas, siis peaks kõigepealt oma kodus probleemid lahendama ja vaatama tõele näkku, et töö olemus on pärast tööstusrevolutsiooni muutunud. «Muutub veelgi, võite kindlad olla,» rääkis ta.
«Selle asemel, et muuta regulatsioone selliselt, et «vaba liikumine» muutuks Euroopa Liidus reaalsuseks, on otsustanud Euroopa Komisjon selle sammuga hoopis takistusi looma. Kurb,» ütles Palling.
Ehkki kokku 11 Euroopa Liidu liikmesriiki algatasid niinimetatud kollase kaardi menetluse, otsustas Euroopa Komisjon kolmapäeval siiski esitada töötajate lähetamise korra reformikava. «Töötajate lähetamine on olemuslikult piirideülene küsimus,» ütles Komisjoni töövolinik Marianne Thyssen.
Uue lähetatud töötajate direktiiviga soovitakse piirata lähetuse maksimaalset aega 24 kuuga ning sellest edasi kohaldada lähetatud töötaja osas sihtriigi tööõigust. Lähetatule tuleks maksta kõik sihtriigis töötamisega seotud palga osised ja kaasnevad tasud.
Liikmesriigid võivad kohustada ettevõtjaid sõlmima alltöövõtulepinguid vaid ettevõtjatega, mis tagavad töötajatele teatud tasustamistingimused sealhulgas tingimused, mis tulenevad seadusest või kollektiivlepingutest, mis ei ole üldkohaldatavad, vaid sektori- või ettevõtte põhised. Lisaks tuleks lähetatud renditöötajatele kohandada sihtriigi tööõiguse reeglieid võrdselt lähetuse sihtriigi siseste renditöötajatega.
Niinimetatud kollast kaarti kasutas muuhulgas Eesti parlament. Põhjendatud arvamuse esitas veel üheksa endist idabloki riiki ja Taani. Niinimetatud kollase kaardi menetlust on Euroopa Liidus varem algatatud kahel korral.
Kollase kaardi menetlus tähendab, et Euroopa Komisjon vaatab oma ettepaneku läbi. Komisjon võib otsustada eelnõu samaks jätta, seda muuta või see tagasi võtta, kuid peab oma otsust põhjendama. Praegusel juhul otsustas Komisjon otsusega endisel kujul edasi minna.