/nginx/o/2016/07/22/5648861t1hbefd.jpg)
Palusime majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhatajal Janek Rozovil anda oma hinnang m-teenuste arengujärgule lähtudes Tele2 grupi uue asepresidendi Guillaume van Gaveri intervjuust Postimehele.
Järelkaja: «mobile first» põhimõtteta enam teenust ei loo
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On asjakohane märkida, et nn e-teenused ja m-teenused on tegelikult mõlemad elektroonilise ehk ikka e-kanali kaudu osutatavad teenused, vahe on ainult selles, et m-puhul kasutatakse teenuse osutamiseks mobiilset e- kanalit ehk nutitelefoni , mis juba ammu ei ole ainult hääle edastamiseks ja vastuvõtmiseks.
E-teenuste kasutamise kanaleid on tänapäeval palju ja tuleb üha juurde - meil on nutikellad, digitelevisioon, videokonverentsid, elektroonilised võtmed elektroonilistele ukselukkudele, aktiivsus- ja tervisemonitorid, targad külmkapid jne.
Probleem on selles, et kõik need tehnilised lahendused on loodud lähtuvalt inimeste erisugustest vajadustest. See aga tähendab, et vähem on pandud rõhku nende seadmete omavahelise suhtluse arendamisele ilma inimese omapoolse juhendamiseta. Asjade internet on alles algusjärgus.
Suur küsimus tulevikku on see, kuidas ja milliste tehnoloogiliste lahenduste abil kõik need erineva eesmärgi ja suunitlusega loodud lahendused omavahel suhtlema panna ning kuidas seejuures panna teatud osa sellest infost inimeseni jõudma, mis masinate omavahelise suhtluse tulemusel nende seadmete omanikule või kasutajale oluliseks võib osutuda.
Kindlasti aga ei ole vaja päris kõigil e-teenustel mobiilseks muutuda, sest lõppkokkuvõttes on mõnda asja paigal olles lihtsalt mugavam teha. Näiteks koolitused, terviseoperatsioonid või lepingute koostamised. Olen kindel, et ka Hr Guillaume van Gaveriga intervjuust sündinud artikkel on kirjutatud laua taga arvutis, mitte nutitelefonis.
Suureks väljakutseks on mobiilseid tööprotsesse toetavate teenuste muutmine e-teenusteks, mida saab nutitelefonide, nutikellade jne tehniliste vahendite abil tarbida. Kindlasti tuleb e-kanalis osutatavaid teenuseid arendades lähtuda seadmest, tänapäeval nn "mobiile first" põhimõttest, mille puhul eeskätt mõeldakse läbi kuidas hakkab e-teenus välja nägema väikese ekraaniga tehnilises vahendi, näiteks telefoni või nutikella ekraanil.
B2B teenuste puhul on väljakutse pigem selles, missuguste vahenditega tagada informatsiooni liikumine alates äriideest kuni toote/ teenuse müümiseni klientidele. Kuidas tagada, et ühe mobiilse tehnilise vahendiga saaks sõlmida lepinguid, jälgida tootmis- ja loomeprotsessi, omada ülevaadet ressurssidest, varadest, laoseisust ning müügist ning lisaks sellele täita riigi poolt pandud kohustusi, nagu maksude deklareerimine ja lubade taotlemine.
Selle eelduseks on kiiresti ja katkestusteta töötav sideteenus ja kõigil tööprotsessi osalistel sobiva tehnoloogilise töövahendi olemasolu. Mida rohkem suudab see töövahend töötaja ülesandeks pandud kõrvaltegevusi (näiteks aruandlusvormi täitmine, tööaja arvutamine, tööohutuse tagamine jne) automatiseerida, seda rohkem on asjast kasu.
Seega on mobiilsete teenuste lisandumine pigem märgiks, et e-teenused on saanud oma sisult piisavalt küpseks, et võtta ka mobiilne vorm ning hakata ringi liikuma ja inimesega kaasas käima.