/nginx/o/2016/05/19/5407329t1h028d.jpg)
Omaenda rahvuslike valuutade juurde jäänud Euroopa Liidu liikmed jäävad Suurbritannia väljudes ilma võimsast liitlasest, kirjutab Financial Times.
Eurota Euroopa kardab kambakat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametnike ja analüütikute hinnangul surutakse nimetatud kaheksale riigile nüüdsest peale rasked poliitilised valikud.
«Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust muudab suhet euroala riikide ja ilma ühisrahata liikmesriikide vahel,» ütles Sebastian Plociennik Poola Rahvusvaheliste Suhete Instituudist. «Nende ette asetatakse valik, kas võtta kiirkorras kasutusele euro või leppida kõrvalise rolliga nii poliitiliselt kui majanduslikult.»
Niivõrd tumedates toonides ei näe tulevikku küll kõik eurovabade maade esindajad, kui siiski tuntakse muret, et ilma Suurbritanniata pöördub jõutasakaal tugevalt euroala valitsuste kasuks, sest rahvusraha kasutajatel oleks raskem oma huve kuuldavaks teha.
Mida rohkem Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja teised euroala majanduslikule, finantsilisele ja eelarvelisele integratsioonile rõhuvad, seda enam võib võtta maad arusaam, et «välised» on kuidagi teisejärgulised ja vähemtähtsad.
Üks esimesi häirekella lööma oli Tšehhi välisminister Lubomir Zaoralek, kes sõnas vahetult pärast Brexiti pooldajate võitu Briti rahvahääletusel: «Debatt Euroopa Liidu tuleviku üle peab toimuma 27 liikmesriigi platvormil … Integratsiooniga kiirustamine oleks vale reaktsioon.»
Lisaks lahkuvale Suurbritanniale kasutavad Euroopa Liidus rahvusvaluutat Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Taani, Ungari, Poola, Rumeenia ja Rootsi.
Ka euroala valitsuste vahel valitseb sügav lahkmeel tihedamalt integreeritud rahaliidu vallas – näiteks ühise pangahoiuste tagamise süsteemi ja eelarveülekannete küsimustes.