/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2011/01/25/504030t1hdc69.jpg)
Metsaveofirmade ja politsei vahel käib kassi ja hiire mäng, sest metsamehed ei taha pooltühja autoga maanteed mõõta, kuid politsei peab ülekaaluliste koormate vedajatele trahvi tegema.
Kaalupiirangud sunnivad metsamehi seadust rikkuma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ühe suurema metsafirma Grundar Puit juhatuse liikme Lauri Alu mobiil andis selle kolmveerand tunni jooksul, mil Postimees teda intervjueeris, kaks korda sõnumist märku. Esmalt tuli teade, et politsei kaalubussi on nähtud Jälgimäe teeristis, ja paarkümmend minutit hiljem tuli märguanne, et teine samasugune on Nigula bensiinijaamas.
Alu ütles, et üheaegse sõnumi said üle Eesti umbes 20 metsafirma juhti, kes üksteist politsei liikumisega kursis hoiavad. «Politseiautode numbrid on teada, olen palunud tuttavatel teatada, kui nad mõnda kusagil näevad. Ise hoiame ka silmad lahti,» ütles Alu. Hoiatus-SMSidele kulub kuus sadu eurosid.
«Oleme sunnitud seda tegema,» selgitas Grundar Puidu teine juhatuse liige ja omanik Andrus Kalda. «Advokaat ütles, et see pole ebaseaduslik, kui teatad politseiauto asukoha. Ega keegi meile ju politseist ei helista.»
Grundar Puit raiub kuus ligi 9000 tihumeetrit ümarpuitu. Langid on üle Eesti, raiutud puit veetakse sadamatesse, peamiselt Pärnusse ja Kundasse, aga ka erinevatesse saeveskitesse. Kui sõita normikohase koormaga, peaks sellise koguse veoks tegema umbes 430 sõitu, ladudes auto aga triiki täis, saab hakkama umbes 260 korraga.
Hoolimata metsafirmade korduvatest palvetest suurendada täismassipiiranguid veoautodele, pole majandusministeerium valmis seda tegema. Maanteeamet põhjendab, et paljud Nõukogude ajal ehitatud sillad ei pruugi koormusele vastu pidada, samuti lõhuvad raskemad veokid rohkem teid.