/nginx/o/2016/07/21/5646369t1hf419.jpg)
Ettevõtete võlakohustuste maht suureneb tänu pankadest saadud laenudele, välislaenude osakaal on veidi vähenenud. Seega oli Eesti majandus I kvartalis välismaa suhtes üle kahe aasta taas netolaenuvõtja, teatas Eesti Pank.
Ettevõtete võlakohustused kasvavad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtete võlakohustuste aastakasv ulatus esimeses kvartalis 3,7%ni. Viimase poole aasta jooksul on ettevõtete võla kasvu vedanud kodumaiselt finantssektorilt võetud laenud, mille jääk oli esimese kvartali lõpus 9% suurem kui aasta tagasi. Välismaalt kaasatud laenude ja seal emiteeritud võlakirjade maht vähenes samal ajal 2%. Välislaenude osakaal ettevõtete võlakohustustes on võrreldes aastataguse ajaga paari protsendipunkti võrra vähenenud, ulatudes kvartali lõpus 32%ni.
Kasvanud on ka majapidamiste võetud laenude maht, mis oli mullusest 5,6% suurem. Pangalaenudest märksa kiiremini kasvasid liisinguettevõtetelt ja muudelt krediidiandjatelt saadud laenud ja liisingud. Nende finantsvahendajate antud laenude osakaal kõikides laenukohustustes tõusis seni kõrgeima 9% tasemele. Majapidamiste omanduses oleva sularaha ja hoiuste aastakasv (7%) oli laenukasvust jätkuvalt kiirem, kuid viimastes kvartalites on see erinevus hakanud vähenema, selgitas keskpank.
Nii ettevõtete kui ka majapidamiste võlakohustuste aastakasv oli esimeses kvartalis majanduse nominaalkasvust suurem. See ei avaldanud siiski olulist mõju reaalsektori võlakoormuse tasemele, mis suhtena SKPsse püsis 130% juures.