Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/21/11590184t1hfb7d.png)
/nginx/o/2016/07/20/5645255t1h9e2c.jpg)
Armando Marchegiani on silmanähtavalt endast väljas. Mõni aasta tagasi paigutas mees kodupanga soovitusel 2000 eurot võlakirjadesse. Nüüd on see raha läinud ja Marchegiani ei pääse isegi oma kontole ligi, sest tema pank on maksejõuetu.
Itaallane ei suuda uskuda, et pank võib temaga nii käituda. «Olen tavaline säästja, mul oli tavaline pangakonto,» kurtis mees Saksa ringhäälingukanalile ARD. Marchegiani ei hoia viha tagasi. «Tahan oma raha saada, ma nõuan seda, sest mina pole midagi valesti teinud!» teatas ta.
Karta on, et Marchegiani on kõigest esimesi ohvreid, keda tabavad Itaalia pankade raskused. Kokku on Itaalia pankades hapuks läinud laenusid (selliseid, mida laenuvõtjad tagasi ei suuda maksta) 360 miljardi euro väärtuses. See teeb 18 protsenti kõigist välja antud laenudest, mida on kaks korda rohkem võrreldes finantskriisi haripunktiga aastal 2009. Halbadest laenudest rohkem kui poole ehk 200 miljardit moodustab selline krediit, mille tagasimaksmist enam ei loodetagi.
Hapude laenude suure osakaalu ja kehva majanduskasvu koosmõjus on Itaalia pankade aktsiad langenud aasta algusest rohkem kui 50 protsenti. Ainuüksi alates Suurbritannia rahvahääletusest Euroopa Liidu (EL) liikmelisuse üle on Itaalia pankade aktsiad kahanenud 20 protsenti. Riigi suurima panga UniCrediti aktsia on jaanuarist saadik kaotanud kolmandiku väärtusest.
Unicredit pole siiski kõige halvemas seisus, sest nende välja antud laenudest moodustab halb krediit 11 protsenti. Pangakriisi keskmesse on tõusnud hoopis maailma vanim pank Monte dei Paschi di Siena, mis on järjepidevalt tegutsenud juba 1472. aastast. Pärast brittide referendumit on Monte dei Paschi aktsia kaotanud väärtusest üle poole. Panga laenuportfellist on enam kui kolmandik halvad laenud, mis tähendab 46,9 miljardit eurot. Üle 25 protsendi on hapusid laene veel Banca Carigel ning Banco di Sardegnal, kirjutab Financial Times.
Pankade kehv olukord on sundinud Itaalia valitsust kaaluma finantsasutuste turgutamist maksumaksja rahaga. Riigi keskpanga president Ignazio Visco ütles nädalapäevad tagasi, et riigiabi ei saa välistada.
«Pankade süvenevad probleemid võivad õõnestada Itaalia finantssektorit ja paisata langusesse finantsturud,» hoiatas Visco. Hinnanguliselt võib Itaalia valitsus olla sunnitud pankadesse 40 miljardit eurot paigutama.
Ent pärast globaalset finantskriisi ELi seadustesse sisse viidud muudatused teevad itaallaste olukorra keeruliseks. Nimelt tuleb aasta algusest kõikides pankades, millele antakse riigiabi, välja kuulutada peaaegu et pankrot. Seejärel pöördutakse aktsionäride ja võlakirjaomanike poole, kes peavad kinni maksma vähemalt kaheksa protsenti panga kohustustest.
Niisugune väljavaade pole aga Matteo Renzi valitsusele kindlasti meeldiv, sest see tähendaks paljudele perekondadele raha kaotust. Näiteks on Monte dei Paschi väljastanud ligi 11 miljardi väärtuses võlakirju, mida rahvast ostma meelitati, sest võlakirjade pealt sai paremat intressi kui hoiuselt. Kokku on Itaalia pangad selliseid võlakirju välja lasknud umbes 200 miljardi euro eest.
ELi reeglite järgimine tähendaks seega, et pankade päästmine langeb suuresti kodanike õlule. Alles novembris tegid itaallased selle juba korra läbi, kui võlakirjaomanike rahaga päästeti neli väikest panka. See tekitas toona palju pahameelt ja inimesed tulid tänavaile protestima. Üks raha kaotanu sooritas koguni enesetapu.
Kuna peaminister Renzil seisab oktoobris ees rahvahääletus valitsuse pakutud põhiseadusreformi üle, kus raha kaotanud valijad teda kindlasti karistaksid, üritabki ta leida võimalust reeglitest mööda minna. Selles võib ta mingil määral ka ELi abi oodata, sest liit pole huvitatud, et pärast Brexitit teine suur liikmesriik probleemide mülkasse vajuks.
Itaallaste õnneks lubavad reeglid nn ennetavat riigiabi, mis on mõeldud pankade finantsstabiilsuse tagamiseks. Ajend selle võimaluse kasutamiseks võib saabuda juuli lõpus, mil Euroopa Keskpank (EKP) avaldab stressikatsete tulemused, mis näiteks Monte dei Paschile kindlasti soodsad pole. Maailma vanim pank kukkus läbi ka eelmises katses kaks aastat tagasi.
Teine võimalus võlausaldajaid säästa, on luua fond, mis hüvitaks jaeinvestoritele nende kaotatud raha. Seda peetakse õiglaseks variandiks, sest paljudele inimestele müüdi võlakirju kinnitusega, et nende raha on kaitstud sama kindlalt kui tavalisel kontol, kirjutab The Economist.
Samas pole EL kindlasti huvitatud sellest, et äsja kehtima hakanud reegleid kohe rikutaks.
«Reeglites on siin-seal natuke paindlikkust, kuid tekiks tõsine probleem, kui põhimõtteist kõrvale kaldutaks,» ütles Eesti Panga president Ardo Hansson hiljuti Wall Street Journalile.
Uute reeglite ranget järgimist on kinnitanud ka Hollandi rahandusminister ja eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem, kelle väitel pole Itaalia pankades toimuvat üldse mõtet kriisiks nimetada.
«On probleeme halbade laenudega, aga need pole uued probleemid,» ütles ta Reutersile.
LISALUGU
Itaalia majanduse suur proovikivi
Raskused panganduses pole aga sugugi ainuke probleem, mille ees Itaalia majandus seisab. Kuigi riik on ette võtnud eelarvedefitsiidi vähendamise, tööturureformi ja avaliku sektori ümberkorraldamise, ei jõua Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) eelmisel nädalal avaldatud prognoosi järgi Itaalia majanduskasv 2007. aasta kriisi eelsele tasemele enne 2020. aastate keskpaika, samas kui teiste eurotsooni riikide majandus kasvab selleks ajaks kriisieelse perioodiga võrreldes 20–25 protsenti.
IMFi teatel on Itaalia majandus hakanud pikaajalisest langusest taastuma, kuid kasv on veel tagasihoidlik ja habras, mida hoiavad tagasi struktuursed probleemid ja kõrge riigivõlg. Eelmisel aastal kasvas Itaalia majandus kõigest 0,8 protsenti ning töötus on viimaste andmete järgi 11,5 protsenti, mida on kolm protsenti rohkem ELi keskmisest.
Teisipäeval sai Itaalia valitsus aga uue löögi, kui ELi kohus otsustas, et 2013. aastal Sloveenias toimunud pankade päästmine võlakirjaomanike rahaga oli igati seaduspärane. See uudis saatis Itaalia pankade aktsiad uude langusesse.