Riigivara börsile

Foto: Tairo Lutter / Postimees

Kuigi Eesti riik viis taasiseseisvumise järel läbi üsna mahuka erastamisprogrammi, on riik siiski seni osanik enam kui kolmeküm­nes äriühingus. viimastel aastatel tihti kõne alla tulnud riigi­ettevõtete erastamine ja osaliselt börsile viimine on aga üles kütnud poliitilisi kirgi.

Riigile kuuluvate ettevõtete hulgas on kitsaid ja spetsiifilisi funktsioone täitvaid ühinguid, aga ka riigi seisukohalt olulist infrastruktuuri omavaid ettevõt­teid, nagu Eesti Energia, Elering ja Tallinna Sadam. Enamikul juhtudel on riik neis ettevõtetes kas ainu- või ena­musaktsionär. Riigi äriühingute varade maht on laias laastus kuus miljardit eurot ja ühingutes töötab 15 000 inimest (2014, aasta lõpu seisuga).

Muutusi on vaja

„Leian, et riigi osalus äriühingutes on põhimõttelisi muutusi vajanud juba mõnda aega,” tõdeb riigi varahoidja, rahandusminister Sven Sester. Nagu iga omanik, soovib ka riik tema sõnul äriühingutest teenida korralikku ja võimalikult stabiilset omanikutulu. Samas peavad mitmed riigiportfelli kuuluvad suuremad äriühingud praegu toime tulema harjumuspärasest keeruli­sema konjunktuuriga. Eeskätt sunnivad efektiivsust otsima madalad energiahin­nad ning sadamaid ja raudteid läbivate kaubamahtude vähenemine. Sesteri sõnul päästaks olukorra erasektori parima praktika ülevõtmine.

Riigifirmadesse erakapitali kaasamine, näiteks vähemusosaluse börsile viimise näol, on IRL-i ministri hinnangul üks võimalik viis, kuidas tõsta riigi äriühin­gute efektiivsust. „Eesti inimestel ja ka pensionifondidel peaks olema rohkem võimalusi investeerida Eesti majandus­se,” kinnitab Sester.

Minister meenutab, kuidas 2010. aastal kaalus valitsus tõsiselt Eesti Energia IPO läbiviimist. Otsus jäi viimasel hetkel siis­ki tegemata. „Peale jäi mure, et äkki müüme liiga vara ja odavalt. Aastad möö­dusid ja nüüd võib tõdeda, et igal äril on alati omad riskid. Kui tahad kogu kasumi endale jätta, tuleb ka kogu risk ise kan­da,” tõdeb Sester.

Erakapitali kaasamiseks riigi äriühin­gutesse oleks vähemalt tarvis valitsuslii­tu kuuluvate erakondade kokkulepet, kuid maailmavaatelised erinevused suh­tumises majanduspoliitikasse kipuvad sel teemal põrkuma.

Tallinna börs elavneks

LHV analüütik Joonas Joost võtab teemat hoopis pragmaatilisemalt. „Lisaks majanduslikule loogikale on ka juhtimisstruktuuri poolest kõige börsi­kõlbulikumad ja atraktiivsemad ettevõt­ted Eesti Energia ja Elering,” väidab Joost. Elering on varasemalt emiteerinud võlakirju rahvusvahelistele investoritele, olles seetõttu juba karastunud investori­tele aruandluse esitamises.

Joost toob esile ka Tallinna Sadama, mille juhatuse esimeheks on börsiettevõt­te juhtimise kogemusega Valdo Kalm. Joosti sõnul sobib loetelusse mööndusega ka Riigi Kinnisvara AS ning mahtude poolest võiks investoritel huvi olla ka Lennuliiklusteeninduse, Tallinna Lennu­jaama ja Eesti Loto vastu. „Kindlasti aga ei ole see huvi nii suur kui esiti mainitud ettevõtete vastu,” selgitab Joost.

Eelnimetatutest oleks vähemalt Eesti Loto puhul vaja ka seadusemuudatust, sest käesoleval hetkel võib hasartmängu­seaduse kohaselt korraldada loteriid ai­nult aktsiaselts, mille kõik aktsiad kuulu­vad Eesti riigile.

Kui vaadata majandusnäitajaid, siis oleksid Eesti Energia, Tallinna Sadam, Elering ja Riigi Kinnisvara võimaliku no­teerimise korral selgelt ühed suuremad ettevõtted Tallinna börsil. Sellises suu­rusjärgus ettevõtted võiksid kohalike in­vestorite kõrval olla atraktiivsed ka välismaistele, kelle lisandumine avaldaks Tallinna börsile tuntavat positiivset mõju. „Nende ettevõtete noteerimisel suure­neks oluliselt börsi rolli kirjeldav turuka­pitalisatsiooni suhtarv,” sõnab Joost.

Maailmapanga 2012. aasta andmete ehk viimaste saadaolevate andmete ko­haselt oli Eesti Tallinna börsi suhtarvu järgi üks tagumise otsa riike arenenud maailmas, jäädes suhtarvuga 10,3 prot­senti alla Kreekale, Ungarile, Slovakkia­le, Bulgaariale ja Ukrainale.

Joost toob välja mõnevõrra meelevaldse ja lihtsustatud arvutuse. Sellest selgub, et kui nelja suurima riigiettevõtte vähemus­osalused oleksid olnud noteeritud ja väär­tus oleks noteerimishetkel olnud sama suur kui ettevõtete raamatupidamislik omakapital, oleks suhtarv ulatunud 25 protsendini, mis oleks sarnanenud vasta­va näitajaga Austrias ja edestanud Itaaliat. Rootsi suhtarv oli 2012. aastal 103 protsen­ti, Soome suhtarv aga 62 protsenti.

Teised riigiettevõtted jääksid Tallinna börsil pigem keskmisteks või väiksema­teks. Seda eeldusel, et nende aktsiad no­teeritakse täiendavat kapitali kaasamata.

Teedeehitus erakätesse

Käesoleva aasta alguses viitas majandus- ja kommunikatsiooniminister Kristen Michal, et kaalumisel on AS Eesti Teede erastamine 2017. või 2018. aastal. „Iseene­sest oleks see positiivne samm, sest piirkondlike teede ehitus ja korrashoid ei ole riigile kindlasti strateegiliselt nii tundlik, et seda korraldada läbi riigifir­ma,” sõnab Joost. „Teisest küljest, kui erastamine viia läbi nii, et sellele järg­neks aktsiate börsil noteerimine, siis oleks sellel märgiline tähendus riigiettevõtete börsile viimise diskussioonis laiemalt.”

Samas on Joosti sõnul hetkel märksa tõenäolisem, et börsil noteerimise korral ei kaasa ettevõte täiendavat kapitali, mis tähendab, et tegu oleks pigem väiksema börsiettevõttega, mis moodustaks ligikaudu ühe protsendi kogu Tallinna turu kapitalisatsioonist. „Seega ei saa eeldada, et vaid ühe ettevõtte noteerimisega kaasneks Tallinna börsil suuremat sorti elavnemine. See aga on olnud üks poolt argumente riigiettevõtete börsile toomisel,” selgitab Joost.

Üks peamisi erinevusi riigi- ja eraettevõtete vahel on tema sõnul see, et viimastel on suurem ambitsioon riske võtta ja kasvada. Samas täidavad riigiettevõtted reeglina mõnda strateegilist ülesannet ja võivad seejuures teenida efektiivse majandamise korral ka kasumit. Seega peaks riigiettevõtete noteerimisel olema tegemist pigem dividendi- kui kasvuaktsiatega. „Tänu oma stabiilsetele tuludele ja dividendimaksetele ongi Tallinna Vesi täna Tallinna börsil ettevõte, mille aktsiatega kaubeldakse enim. Kindlasti on see positiivne näide avaliku ettevõtte erastamisest,” toob Joost välja, „aga pärast aastaid kestnud tariifidesõda Tallinna Vee ja konkurentsiameti vahel ning selle võimalikku seost erastamisega võime öelda, et ettevõtte erastamisel ja hiljem aktsiate noteerimisel peab erastaja kõik tingimused varem hoolega läbi mõtlema ja mängima, et vältida uisapäisa tegutsemist,” sõnab Joost. „ Samas pole meie riik hetkel erastamistega kuhugi tormamas.”

Kommentaarid

Sven Sester, rahandusminister

Detsembris lõpetas töö as­jatundjate töörühm, mille ma kokku kutsusin ja kuhu kuulusid ka mitmed helged pead erasektorist. Töö­rühm tegi riigi osaluspoliiti­ka muutmiseks konkreet­sed ettepanekud, nagu näiteks sõltumatu nimeta­miskomitee loomine riigi äriühingute nõukogude liik­mete valimiseks, ja selle eesmärk oli lahutada äri­ühingute juhtimine poliiti­kast.

Joonas Joost, LHV Panga analüütik

Majandusliku tegevusvald­konna ja -mahtude poolest võiks riigiettevõtetest kaa­luda täielikku või osalist (vä­hemusosaluse) erastamist ja börsil noteerimist ligikau­du kümmekond ettevõtet.

Kristen Michal, majandus- ja taristuminister

Kaalume kõiki võimalusi MKM-i poolt oleme riigile kuuluvaid osalusi hinnanud eelmise aasta kevadest selle mõttega, et mis täpsemalt peaks kuuluma enamus- või vähemusosalusena riigile ja mis pigem olema eraturul. Põhimõte, millest lähtume, on toimiva turu olemasolu. Kui turg toimib, siis ei peaks riik seal olema turuosaline, vaid jääma pigem regulaatori rolli. Millised täpselt on erastamisvõimalused, saame kirjeldada siis, kui analüüsid tehtud – kaalume kindlasti kõiki võimalusi, alates vähemusosaluste müügist ja strateegiliste partnerite kapitali kaasamisest kuni ettevõtte börsile viimiseni.

Lisainfo:

Meie kõigi vara (2016. aasta alguse seisuga)

AS Eesti Vanglatööstus

AS Eesti Kaardikeskus

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

OÜ Eesti Geoloogiakeskus

AS Ökosil (Ohtlike ja ra­dioaktiivsete jäätmete ko­gumine ja jäätmehoidlate töö korraldamine, riigi osalus 35%)

AS A.L.A.R.A. (Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku (Saku) radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine)

AS Eesti Liinirongid

AS Eesti Loots

AS Eesti Post

AS Eesti Raudtee

AS Eesti Teed

AS EVR Cargo

AS Metrosert (Riigi mõõ­teetalonid, mõõtevahen­dite taatlemine ja kalib­reerimine, väärismetall- toodete märgistamine ja vääriskivide ekspertiis)

AS Saarte Liinid

AS Tallinna Lennujaam

AS Tallinna Sadam

AS Teede Tehnokeskus

AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur

Elering AS

Lennuliiklusteeninduse AS

Rail Baltic Estonia OÜ

AS Nordic Aviation Group

OÜ Transpordi Varahaldus

AS Kredex Krediidikindlustus (riigi osalus 66,67%)

AS Vireen (Teenuste pak­kumine põllumajandus­tootjatele ja teistele toidu­käitlejatele loomsetest kõrvalsaadusteks vaba­nemiseks)

Eesti Põllumajandusloo­made Jõudluskontrolli AS (riigi osalus 89%)

Eesti Energia AS

Riigi Kinnisvara AS

AS Eesti Loto

AS Levira (osalus 51%)

AS Rocca al Mare Suurhall (osalus 15,5%)

AS Andmevara

AS Hoolekandeteenused

* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 2/2016