/nginx/o/2016/02/12/5039599t1hd6b0.jpg)
Eesti piimatootjate jaoks on kaks aastat kestnud piimaturu kriis vähendanud Eesti piimalehmade arvu 10 000 võrra. Maaeluminister Urmas Kruuse leiab, et lahendus on toormele lisandväärtuse andmises ning saadud kauba eksportimises.
Urmas Kruuse: Eesti põllumees peab saama oma piima peremeheks (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Piimatööstuse edus on ekspordil oluline roll – kui seda piima, mis toodetakse ligi kaks korda rohkem kui tarbitakse, ei ekspordita, pole piimaturg pikemas perspektiivis jätkusuutlik,» kommenteeris kriisiolukorda piimatööstuses Kruuse.
Eesti Põllumeeste Keskliidu presidendi Tõnu Posti sõnul ei saa põllumees otse turgu mõjutada. «Turgu mõjutab siiski see, kellel on kaupa,» lisab ta. Posti sõnul saab rohkem turgu mõjutada töötlev tööstus ehk siis see, kes annab tootele lisandväärtuse.«Riigi roll siin on avada turge, kuhu eksportida,» ütleb Post.
Lisaks lähedal asuvatele Põhjamaadele vaatavad ettevõtjad ka Hiina ja Jaapani turgude suunas. Kruuse sõnul on läbirääkimised Hiinaga jõudnud sinnamaale, et ettevõtted saavad individuaalselt tegutseda. «Loodame, et selle aasta lõpus lähevad esimesed partiid Hiinasse,» ütles Kruuse. Lisaks piimatööstusele puudutab see ka kalatööstust.
Uutele turgudele sisenemisel on aga vaja õppida klienti tundma. «Vene turuga oli lihtne – Eesti toodete maitse oli värskelt meeles, aga nüüd uute turgude nõudmised on hoopis teised ning teevad sinna sisenemise keerukamaks,» Kruuse.
Venemaa turg oli Eesti piimatootjate jaoks väga oluline sihtkoht – ligi kolmandik kogu ekspordist läks Venemaale. Kruuse sõnul mõjutas Balti riike turu sulgemine rohkem kui kedagi teist. Vene turule aga enam loota ei saa. «Ja kui vaatame Venemaa ostujõu muutust, siis enamikke tooteid ei ole Venemaa enam võimeline meie käest sellises mahus ostma,» tõdeb Kruuse.
Kruuse sõnul on Eesti turul piimatoodete valik lai ning kodumaised tootjad konkureerivad tarbija pärast ka välismaistega. «Küsimus on selles, kas põllumehed suudavad toorpiima ekspordile juurde tuua ka täiendavat väärtust,» tõstatab Kruuse küsimuse. Ta lisab, et põllumehel on vaja toorpiima hinnast saada suurem osa läbi tootele lisandväärtuse andmise. Üks variant on teha seda läbi ühistulise tegevuse. Sel nädalal allkirjastab Kruuse määruse, millega Eesti riik toetab ühistulise piimatööstuse tehase rajamist 15 miljoni euroga.