Kaubanduskeskuses võib mõni müügimees olla liiga pealetükkiv.
Agressiivne müüja kimbutab Viru keskuses möödujaid (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On arusaadav, et iga kaupmees soovib enda toodangut müüja, kuid kust kohas võib tulla piir aktiivse ja agressiivse müügi vahel? Postimehe poole pöördus vihjega noor 20-dates Liina, kes puutus Viru Keskuses Myfitnessi trenni minnes kokku äärmiselt ehmatava ja solvava müügikogemusega, mida teostas kosmeetikafirma OÜ Liad Baltija.
«Alguses anti mulle kätte flaier ning kui uurisin, et millega on tegu, siis müüja kutsus lähemale,» sõnas Liina.
Naise sõnul teatas ta koheselt, et tal ei ole aega tulla toodet uudistama, sest tal oli tol hetkel kiire. Sellepeale võttis müüja tal aga käest kinni ning hakkas teda leti poole tirima, sõnades et soovib hakata tal nägu puhastama, peale mida vastas naine talle taaskord eitavalt.
«Kas te siis ei puhasta enda nägu?» olevat müüja küsinud.
Küsimuse peale ehmatas noor naisterahvas veelgi enam, sest naise näonahk on terve elu olnud korras ja puhas.
«Ei aitäh, ma puhastan küll oma nägu, aga teen seda ise,» sõnas naine müüjale vastu.
Sellepeale muutus aga müüja veel agressiivsemaks ja väitis, kuidas naine endaga ei tegele ja käib musta näoga ringi, sest ei soovi kasutada just selle kindla firma toodangut. Kliendi sõnul oli tegu ründamisega ning tundus veidi soovina ühes noores komplekse tekitada.
«Ma olen veidi üle 20-e ja enesekindel, aga kui minu asemel oleks olnud 16-aastane neiu?,» küsis naine.
Viimaseks tõi naine välja, et kui klient ütleb sõna «ei», siis peaks olema elementaarne sellega arvestada. Teisalt on naise sõnul iga kliendi enda otsus, mis kaupa ta soovib proovida ja mida mitte.
Kosmeetikafirma esindaja Juli Katsapi sõnul vabandavad nad töötaja ebakorrektse käitumise pärast.
«Müüja näitas mõtlematust ja ebaviisakust, mille suhtes võtame tema suhtes kasutusse distsiplinaarmeetmed,» sõnas Katsap.
Tarbijakaitseameti kommunikatsioonieksperti Pille Kalda sõnul pöörduvad tarbijad küll aegajalt nende poole agressiivse müügi pärast, kuid üldjuhul ei ole see siiski levinud.
Agressiivse müügi puhul on nende sõnul tegu keelatud kauplemisvõttega, sest piirab oluliselt tarbija valikuvabadust ja mõjutab ostuotsuse tegemist, mida tarbija tihti tavaolukorras ei teeks.
«Inimesele tuleb anda vabadus, kas tehingut vastu võtta või sellest keelduda ning seda otsust ei pea tarbija kohe tegema. Tarbija survestamine ei ole lubatud. Kui tarbija avaldab soovi asja kaaluda ja mõelda, peab kaupleja sellist otsust ka austama,» sõnas Kalda.
Kalda sõnul on kauplemisvõte agressiivne, kui sellega on konkreetses olukorras arvestatud kõiki asjaolusid nagu ahistamine, sundimine, füüsilise jõu kasutamise või kui liigse mõjutamise kaudu oluliselt kahjustatakse keskmise tarbija valikuvabadust või mõjutatakse tema käitumist kauba või teenuse suhtes ning selle mõjul tarbija teeb või tõenäoliselt teeb tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei teeks.
«Kui kaupleja või teenusepakkuja kasutas tehingu tegemisel ebaausat kauplemisvõtet, ei saa tarbija sel põhjusel hiljem nõuda tehingu tühistamist,» hoiatas Kalda.
Samas tasub Kalda sõnul teada, et väljaspool äriruume, näiteks tänaval, kodus ja mujal, sõlmitud pakkujaga lepingust või tehtud ostust on tarbijal võimalus 14 päeva jooksul taganeda. Sellise õiguse eesmärk on võimaldada tarbijale veel lisaaega järelemõtlemiseks, kas sõlmitud tehing on vajalik ning ta on sellega rahul.
«Agressiivsetest müügiviisidest tasub teavitada tarbijakaitseametit, kes teeb kauplejate üle järelevalvet,» sõnas Kalda lõpetuseks.
Eesti suurima müügitoetuskampaaniaid teostava ettevõte Sorbumi müügijuhi Ain Kaljumäe sõnul peetakse aktiivseks müügiks info edastamist tarbijateni, millega kaasneb iseseisev kontakti alustamine ning selle kestus kuni klient on saanud informatsiooni või otsustanud toodet osta. Kaljumäe sõnul tegelevad nemad aktiivse müügiga ning teevad kõik selleks, et müük ei muutuks agressiivseks ja kliendile ebameeldivaks.
«Agressiivseks muudab kontakti see, kui see soovitakse iga hinna eest müügiga lõpetada. Tarbija tunnetab agressiivsust aga tihti alles hiljem kui kontakti analüüsib ja teeb sellest negatiivseid järeldusi ,» sõnas Kaljumäe.
Kaljumäe sõnul on aktiivse müügi eesmärgiks positiivne suhtlus kliendiga, mis peaks olema tarbijale kasulik ja huvitav.
«Positiivsus mõjub paremini, kui agressiivsusega saadud tulemus, mille pikaajalisem tulemus on tegelikkuses kaheldava väärtusega,» sõnas Kaljumäe lõpetuseks.