/nginx/o/2011/01/24/503686t1hd3fc.jpg)
Aastakümneid ilmaliku diktatuuri all äganud riigis on paljud rahutud, et islamistid võivad poliitikasse tagasi pöörduda.
Tuneeslased kardavad islamistide tagasitulekut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nad kardavad, et sellisel juhul on ohus sellised ühiskondlikud edusammud nagu naiste võrdõiguslikkus, ning soovivad, et religioon hoitaks poliitikast lahus.
Rahvuslik ühtsusvalitsus, mis pärast tagandatud presidendi Zein al-Abidine Ben Ali põgenemist moodustati, teatas neljapäeval, et tunnustab sammuna demokraatia suunas kõiki keelatud poliitilisi parteisid.
See aga sillutab tee mõõdukalt islamistliku partei Nahda tagasitulekuks, mis tõusis 1980. aastate lõpus esile kui juhtiv opositsiooniline jõud – kuni võimud ta alla surusid.
Ben Ali viskas vangikongi tuhanded partei toetajad ning ajas maapakku sajad islamistid, kaasa arvatud partei asutaja Rachid Ghannouchi.
Nahda ametnikud ütlevad, et kavatsevad partei taas kokku kutsuda ja valimistel osaleda. Ghannouchi, kes 20 aastat Suurbritannias on elanud, valmistub koju tagasi pöörduma.
«Me ütleme talle tere tulemast, kuid seda vaid tingimusel, et ta poliitiline programm riiki arengus tagasi ei paiska,» ütles postitöötaja Najwa al-Shaari. «Meil siin on enam kui pooled ülikoolide lõpetajad naised ning me ei luba mitmenaisepidamist nagu Egiptuses. Me tahame selles suunas edasi minna. Nii et kui ta tahaks meid tagasi tõmmata, siis ärgu parem tulgu.»
Nagu Najwa, ütlevad ka paljud teised tuneeslased, et nad on küll moslemid, kuid ei soovi, et religioon ja poliitika seguneksid.
«Demokraatias peaks poliitilistel vaadetel oma koht olema, seega peavad ka islamistid olema esindatud,» ütles üliõpilane Amira Mehreyya. «Aga ikkagi ma kardan neid.»
Hamadi Jebali, kõige kõrgem Tuneesias viibiv Nahda liider, on juba ajutise valitsuse peaministriga kohtunud.
Jebali, kes 17 aastat vangis istus ja vabanes aastal 2007, väidab, et tuneeslastel ei ole põhjust islamiste karta ja et ta partei kavatseb seista naiste võrdõiguslikkuse eest.
«Me oleme näinud, millised tragilised tagajärjed autoritaarsusel on ja me ei kavatse neid taastoota,» ütles ta Financial Timesile. «Meie saame islamist niiviisi aru, et midagi ei tohi kellelegi peale suruda – ei pearätti ega midagi muud. Me tahame propageerida arusaamist religioonist, seades raamistikuks austuse ja respekti vabaduste suhtes.»
Kuigi viimaste aastate jooksul on enamik Nahda vange vabastatud, on nende kohad kinnipidamiskohtades sisse võtnud uuem põlvkond salafiste, kelle konservatiivsem usukäsitlus on pärit Saudi Araabiast.
«Enamik, kui mitte kõik vangid on salafistid,» ütles inimõiguste advokaat Radhia Nasraoui. «Mõnikord arreteeriti lihtsalt inimesi, kellele mõni salafist CD või kasseti oli andnud.»
Ben Ali kasutas ilmalike väärtuste kehtestamiseks sageli äärmuslikke meetmeid. Kes iganes näitas üles «liigseid religioossuse märke», sattus kohe kahtluse alla ning jäi sageli ilma ka oma töökohast. Politsei korraldas tänavatel pearättide konfiskeerimise kampaaniaid ning sundis naisi kirjalikult tõotama, et nad neid peakatteid enam kunagi ei kanna.
Töötu arvutiinsener Naima al-Minaoui ütles, et iga kord, kui ta riigisektoris tööle kandideeris, lükati ta pearäti tõttu tagasi.
«See peaks olema iga inimese vabadus ja valik, kanda pearätti või mitte,» ütles ta. «Tuneesia naised on haritud, teadlikud ja meestega võrdsed. Neile ei tohiks midagi peale suruda.»
Copyright The Financial Times Limited 2011.