EL annab Eesti põllumeestele 8,1 miljonit erakorralist abi

Erakorralise abi taga on kriis piimandussektoris, mis on juba oluliselt vähendanud Eesti piimakarja hulka. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Euroopa Komisjon plaanib Euroopa Liidu (EL) põllumeestele anda kokku 500 miljonit eurot erakorralist abi, Eesti põllumeeste osa paketist on 8,1 miljonit eurot.

Paketi kogumaht on 500 miljonit eurot ning sellega soovib Komisjon toetada põllumehi keerulises turuolukorras, mille mõju on eriti tugev piimandussektoris. Uue paketi jõustumisel on Euroopa Liit toetanud põllumehi erakorraliselt kokku enam kui ühe miljardi euroga, teatas Komisjon.

Paketis on kolm osa. Kokku 150 miljoni euro eest loob Komisjon üleliidulise meetmepaketi piimatoodangu vähendamise soodustamiseks. Lisaks maksab Euroopa Liit plaanide kohaselt 350 miljonit eurot tingimuslikku kohanemisabi ning sellele summale võivad liikmesriigid lisada omapoolse panuse samas määras.

Eesti osa abikavast on 8,1 miljonit eurot. Läti saab kavast plaanide kohaselt 9,8 miljonit eurot ning Leedu 13,3 miljonit eurot. Enim toetust saab ilmselt Saksamaa, mille osa abikavast on 58 miljonit eurot, järgneb 49,9 miljoni euroga Prantsusmaa. Toetus on mõeldud peamiselt piimasektorile.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul selguvad abipaketi tingimused lähinädalatel, kuid Euroopa Komisjoni üldine suund on mure väiketootmiste pärast. «Et väiketootjad on kriisidele kõige enam vastuvõtlikud ja nende sissetulekud on kriisi ajal oluliselt vähenenud, siis on abipaketi üheks tingimuseks toetus väiketootjatele. Seda on arvesse võetud ka liikmesriikide vahel vahendeid jagades,» lisas minister.

«Tunnustame Euroopa Komisjoni, kelle tänane ettepanek EL põllumeeste erakorraliseks toetamiseks annab loodetavasti Eesti piimatootjatele hädavajalikku hingamisruumi,» lausus Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Ta lisas, et ainuüksi Eesti piimatootjate jaoks on juba kaks aastat väldanud turukriis tähendanud rohkem kui 10 000 piimalehma likvideerimist ning üle 80 miljoni euro ulatuvaid kahjusid.

«Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud meetmed näitavad, et Euroopa Liidu tasandil on piimaturu kriisi tõsidust mõistetud – sama ootame ka Eesti valitsuselt, kelle esimeseks ülesandeks on leida võimalus abimeetmetele oma osa lisamiseks riigieelarvest,» rõhutas Sõrmus, viidates sellele, et tegelikult on Eesti riigi võimuses lisada ELi poolt antavale 8,1 miljonile eurole sama palju juurde.

Seejuures on põllumajandus-kaubanduskoda seisukohal, et ilma siseriiklike üleminekutoetusteta pole võimalik taastada põllumajandustootjate kindlustunnet tootmisega jätkamiseks ning piimakarjade vähenemine jätkub.

Lisaks sisaldab kava mitmesuguseid tehnilisi meetmeid paindlikkuse suurendamiseks, rahavoogude leevendamiseks ning turvavõrgu arendamiseks. See tähendab näiteks põllumajandustoetuste maksmise toomist ettepoole ja toetuste avansimakseid ning piimapulbri ladustamistoetust.

Piimapulbri sekkumiskokkuostudega jätkab Komisjon kuni 2017. aasta veebruari lõpuni. Lisaks pikendab Komisjon nii tavalist kui pikendatud piimapulbri eraladustamise meedet samuti vähemalt 2017. aasta veebruarini. Toetuste ettemaksmist võimaldab Komisjon alates oktoobrist, avansiliselt saada kuni 70 protsenti otsetoetuste mahust.

Euroopa Komisjon esitles ministritele ka põllumajandusturu ülevaadet. «Euroopa Komisjoni ülevaatest selgub, et sealihasektori olukord on paranenud, kuigi olukord võib liikmesriigiti olla erinev. Paranemise märke on ka piimandussektoris, kuid piimatoodete hinnakasv ei ole jõudnud piimatootjateni. Oluline on, et see positiivne trend jõuaks kõigi ahela lülideni,» rõhutas minister Kruuse.