Kui 2014. aastal teatas vaid 12 protsenti blogijatest, et teenivad blogimisega raha, siis mullu tõusis sama näitaja 18 protsendini, mis tähendab, et blogimine võiks olla põhisissetulekuks 40 kuni 50 eestlasele.
Iga viies Eesti blogija teenib blogipidamisega raha
Rohkem kui kahekümne eestimaalase jaoks on blogimine nende põhisissetulekuks, selgus suhtekorraldusfirma JLP iga-aastasest blogibaromeetri uuringust, vahendab ettevõte oma blogis. Kuna blogibaromeetri uuringule vastas pea pool Eesti blogijatest, võib järeldada, et blogimine võib olla põhisissetulekuks suurusjärgus neljakümnele kuni viiekümnele eestimaalasele.
Märkimisväärselt on suurenenud ka ettevõtete huvi koostööks blogijatega. Lõviosa vastajatest ütles, et ettevõtted on pöördunud nende poole koostöö algatamiseks. Ettevõtetega kontaktis olnud blogijate hulk on suurenenud 17 protsenti pelgalt ühe aastaga. Rohkem kui kolmandik Eesti blogijatest saavad ettevõtetelt pöördumisi igakuiselt või tihedamini.
Põhiline koostöövorm blogijate ja ettevõtete vahel on järgmine. Ettevõte saadab blogijale oma toote või tootenäidise ning blogija selgitab kasutamise käigus välja, kas see toode talle sobib või mitte. Juhul, kui toote kasutamise kogemus on positiivne, võib see jõuda ka tema blogisse.
«Siin ongi küsimus, et kas blogija kõikidest toodetest kirjutab või mitte ning see oleneb kindlasti konkreetsest koostöövormist, ettevõtte ja blogija vahelisest suhtest ning toote sobivusest blogi üleüldise temaatikaga. Et garanteerida toote jõudmine blogisse, tuleks see siiski eelnevalt kokku leppida, kuid sellisel juhul võime juba rääkida tasulisest koostööst, » selgitas omanimelise elustiiliblogi autor Britta Talving.
Kokandusblogi autor Silja Luide rääkis, et üritustele kutsumise puhul ei saa aga ettevõte eeldada tasuta tööd blogijalt. «Kindlasti on võimalikud erinevad koostöövormid, kui ürituse korraldamine ei taga alati kõigi osalejate poolt selle kajastamist ja seda ka juhul, kui tegemist on keskmisest põnevama üritusega,» lausus ta.
Väga paljude blogijate jaoks on blogimine lisatuluallikas. Näiteks Luide teeb töötab ise vabakutselise toiduajakirjanikuna, kirjutades nii kokaraamatutesse, ajakirjadesse ja ajalehtedesse kui ka ettevõtete retseptiraamatutesse, samuti viib läbi toidukoolitusi ning blogimisest saadav tulu on vaid osa teenistusest.
Talving juhtis ka tähelepanu sellele, et ettevõtted peaksid tegelikult vaatama seda, kas nende bränd ja blogija stiil kattub. «Auditooriumi suurus pole ainus tegur, mille järgi blogijat valida. Sageli võib jõuda oluliselt parema tulemuseni väiksema auditooriumiga blogijaga, kes samas pakub tootele väga kvaliteetset väljundit,» ütles ta.
Loe pikemalt ettevõtete ja blogjate vahelisest koostööst JLP blogist.