/nginx/o/2011/01/05/494118t1h053d.jpg)
Euroraha ootus mõjutas aastalõpu kinnisvaraturgu kahel erineval viisil. Uus rahamärk tekitas ostuhuvi, et realiseerida kroone, teisalt tõmbasid müüjad pidurit, lootes müügitehinguni jõuda peale euro tulekut.
Euro kergitas välisinvestorite huvi kinnisvara vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaatamata sellele, et nõudlus ületas pakkumise, võis viimast kroonikvartalit kinnisvarasektoris lugeda siiski aktiivseks. Kasvas nii tehingute arv kui ka rahaline maht.
Kui võrrelda III kvartalit aasta viimase kolme kuuga, siis oli tehingute arvu tõus 18 protsenti, rahaline maht näitas aga isegi ligi 25-protsendilist tõusu.
Hinnanguliselt suurenes krooniaasta lõpul ka ilma pangalaenuta teostatavate tehingute osakaal. Aasta lõpuks olid uue omaniku leidnud Tallinnas 2009. aasta kevadsuvel alustatud uued arendusprojektid kogumahuga ligi 150 ühikut. Tallinnas kestab veel ligi 800 uue korteri ehitus.
Kindlustunne investorile
Eelmisel aastal uskusid paljud, et euro saabumine 2011. aastal muutub kinnisvaraturu päästerõngaks, kuid olukord kinnisvaraturul ei sõltu oluliselt ega otseselt käibel oleva raha nimetusest, vaid põhiliselt ikkagi olukorrast Eesti majanduses.
Kinnisvara on lihtsalt majanduse üks väike osa. Otsest põhjust, miks peaks euro saabumisel kinnisvarahinnad tõusma, ei ole – tööpuudus on jätkuvalt kõrge, erasektorit vaevab laenukoormus ning madal tootlikkus.
Samas kaotas euro saabumine devalveerimisriski. Eesti eristub nüüd selgelt teistest Balti riikidest ja annab välisinvestoritele kindlustunde. Euro tulekuga peaks eelkõige kinnisvaraturu aluseks olev laenuturg stabiliseeruma ja intressitase alanema.
Segadus hindadega
Nüüd on kauaoodatud ja palju kardetud euro käes. Mida valuutanime muutus siis kinnisvaraturule reaalselt on toonud?
Kakskümmend päeva on ilmselgelt liiga lühike aeg, et teha kokkuvõtteid. Ühte võib siiski täheldada – veel ei näe kinnisvarabüroode ukse taga tunglemas inimesi, kes sooviks objekte müüki paisata.
Ilmselt oodatakse eurost tulenevat hinnatõusu, sest teistes Euroopa Liidu riikides on see nii juhtunud. Eeldatavalt aga pole siiski hinnatõus nii kiirelt tulemas.
Esmalt vajavad inimesed selgust raha väärtusnumbritest. Ka müügi tehniline pool vajab veel korrigeerimist.
Mõned kinnisvaraportaalid on segadust tekitanud müügihindadega, jagades esmalt kroonid eurodeks ja siis veel kord eurodeks. Näiteks sain laupäeva varahommikul kõne Moskva-Tallinn lennukile suunduvalt kliendilt, kes küsis ärevalt, kas see Vilde tee korter on ikka veel alles ning kas on veel midagi sarnast sama hinnaga, tema võtaks kümme korterit.
Ise võtaks ilmselt ka, sest 450 000 kroonist oli topeltjagamise tulemusena saanud 1800 eurot – pole ju paha hind.
Sada korterit korraga
Selle emotsiooni põhjustas küll eksitav informatsioon ja pole välistatud, et selliseid asju juhtub mõne aja jooksul veelgi, sest ka masinad eksivad.
Positiivne uudis on see, et arvestatavat huvi Eesti kinnisvara suhtes on tundma hakanud välisinvestorid. Täpsustuseks, et huvitutakse hea asukohaga Tallinna kesklinnas paiknevatest 2-toalistest korteritest.
Kui seni on mõned meie kliendid Soomest ostnud uutest arendusprojektidest kümme korterit korraga, siis äsja sain tellimuse sajale 2-toalisele korterile ja seda õige hinnaga.
Loogiline on, et siit võib pikemas perspektiivis ka hinnatõusu välja lugeda. Arvan, et buumi tulemas pole, aga 10 protsenti hinnatõusu võiks aasta lõpuks siiski juba oodata.