Suvila väärtus kõigub maa hinnast eramu maksumuseni

Vaade merele ja krundi privaatsus võivad mõnel juhul maksta suvilaehitisest rohkemgi. Foto: Mihkel Maripuu

Suvemajade hinnad on väga varieeruvad – lammutamist vajavad suvilad võivad maksta vähem analoogse maja alusest maatükist, väga heade suvemajade väärtus võib silmad ette teha aga ka sama piirkonna eramutele.

Suvemajad on elukondliku kinnisvara turul üks laiema hinnaskaalaga varadegruppe. Suvilate hinnakoridor sõltub palju rohkematest asjaoludest, kui korterite või ka eramute puhul, kuna peamiseks hinnamäärajaks on asjaolu, mida antud hoonega tulevikus edasi saab teha.

Mida vähem võimalusi, seda odavamaks suvemaja hind kujuneb. Unikaalse asukohaga väga heas seisukorras suvemajad on aga väärtuslik kaup, mida otsitakse tikutulega taga ning mille eest ollakse valmis maksma tihti üle krundi soetus- ning maja enda ehitusmaksumuse.

Risu leidub hulganisti

Iseäranis ebalikviidsed on nõukogudeaegsed aiamajad nn pilpakülades, mis tihti põlevad ja mille väärtus võib olla kehvemas piirkonnas nullilähedane.

Kõdunev kuuritaoline ehitis, mis pigem sobib tööriistade ladustamiseks ning selle ümber paiknev paarisaja ruutmeetri suurune maasika-kartuli põld ei kõlba laste kantseldamiseks suvekuudel, rääkimata terve perekonna üleöö võõrustamisest.

Samas pole võimalik hoone lammutamisel krundile midagi püsivamat vähemalt legaalselt peale ehitada, sest tihti seavad kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud üldplaneeringud piirangud, mida seadust järgides pole võimalik täita (minimaalne krundi suurus eramu ehitamiseks, maksimaalne hoonestuskõrgus, erinevad kaitsealad vms).

Selliseid, vahel ka vee ja elektrita aiamaju on iga suurema linna külje all sadade kaupa ning valdavalt jäävadki nad vanema põlvkonna meelelahutuseks, kellel on aega ja viitsimist potipõllundusega tegelda.

Erandiks on inimesed, kes ei vaevugi ehituslubade bürokraatiaga jändama ning kes silma pilgutamata krundile lihtsalt uue maja ehitavad. Siiski peavad nad arvestama, et negatiivseima stsenaariumi korral tuleb ehitatud hoone tulevikus suisa lammutada.

Ülivõrdes suvemajad

Teiseks äärmuseks on renoveeritud või uued ülivõrdes kirjeldatavad talukohad ja suvemajad, mis paiknevad looduslikult unikaalses asukohas ning teevad nii oma kvaliteedi kui hinnaga silmad ette sama piirkonna tagasihoidlikumatele eramutele.

Paarisaja ruutmeetri suurune üles vuntsitud rannamaja või tohutuid investeeringuid neelanud talukompleks Lõuna-Eesti kuppelmaastikul järve ääres on kaup, mis maksab sadu tuhandeid eurosid ning millele oli isegi masuajal nõudlus pakkumisest suurem.

Antud majade ehitamisel või renoveerimisel on tavaliselt juba arvesse võetud, et hooned oleks kasutamiskõlblikud aastaringselt ning soojustus ja küttesüsteemid on vastavuses meie külma talve ressursinõudlikkusega.

Peamiselt eristabki neid suvemaju eramutest kaks elementi – asukoht ja arhitektuur. Kui teise osas võib aastaringselt elamise puhul lihtsalt mööndusi teha, siis asukohast tingitud hooajalised ebamugavused (talviti läbimatud teed, kevadised üleujutused vms) määratlevad hoone siiski selgelt suvilana.

Enamik suvilate müügipakkumisi jäävad muidugi eelmiste ekstreemsete näidete vahele ning suvemajade hind kujunebki vastavalt asukohale, tulevikuperspektiivile ning võimaluste mitmekesisusele.

Perspektiiv määrab

Mida enam on suvemajal eramule vajalikke elemente või vähemalt perspektiivi nende loomiseks, seda kõrgemaks suvemaja hind tõuseb.

Kui aga hoonesse ei ole mõistlike lisakulutuste korral võimalik saada korralikku veega varustatust, elektrivõimsust jääb kodumasinate kasutamiseks väheks, hooajati on maja ligipääsmatu, hoone konstruktsioon on ümberehitustööde jaoks liiga amortiseerunud või maja asukoht on kõikidest muudest taristupunktidest liiga kaugel (teed, kauplus jms), on hoone kohe hinnatav vaid suvilana.

Kui aga eelnevad eeldused on kõik täidetud, tõuseb maja väärtus oluliselt, küündides tasemeni, mis on võrreldav piirkonna eramute hinnaga, millest on maha arvutatud eramuks muutmiseks vajaminevad investeeringud.

Ka klassikaliseks suvilaks kvalifitseerumine tagab müügiedu, ehkki ümberehitusperspektiivita suvemaja hind on laias laastus kaks korda odavam.

Suvemaja, kuhu perekond saab suveks ümber kolida või vähemalt nädalalõppudeks linnakärast pageda, peab olema varustatud elementaarsete kommunikatsioonitrassidega, samuti peab maja olema elamiskõlbulik – ehituskonstruktsioonid peavad olema vastupidavad ja katus veekindel.

Samuti peab hoones olema pesemisvõimalus, vajadusel peaks saama hoonet lühiajaliselt ka kütta. Siiski tuleb arvestada, et suvila müügiperiood ei pruugi piirduda ühe hooajaga.

Aus hind tagab ostja

Suvemajade hinnataseme määramisega astutakse tihtipeale reha otsa. Aastakümneid maja eest hoolitsenud pererahvas peab iga oma kätega tehtud peenralappi ning kõveralt laotud tellisseina hindamatuks, samal ajal näeb ostja nendes vaid lisakulusid.

Kõige klassikalisemalt püütakse oma suvemaja kategooriat ühe taseme võrra tõsta – elamiskõlbmatut aiamaja püütakse müüa korraliku suvemaja hinnaga, suvemajaks sobiva hoone eest küsitakse potentsiaalselt eramu ümberehitusvõimalusega maja hinda.

Tegeliku ümberehitusvõimaluse korral soovitakse aga juba valmis eramu hinda. Aga kui pakkumises on juba tõesti korralik ja aastaringset elamist lubav suvemaja koos hinda kergitavate lisadega (veekogu lähedus, suur krunt, hea juurdepääs jms), siis tõstetakse hind nii kõrgele, et ostuhuvilised kaovad pildilt veel enne, kui nad objektiga füüsiliselt tutvumagi jõuavad.

Suvilate hinnad

• Suvila Harjumaal Ülgase külas, 1 tuba, üldpind 20 m², krunt 590 m²: hind 3451 eurot. Hoone vajab lammutamist.
• Renoveeritud 4-hooneline talukompleks Saaremaal, Kihelkonna vallas, hind 425 000 eurot.

Allikas: Pindi Kinnisvara