Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Kliendile edastati auto varustuse kohta väärinfot (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kerli Kivistu
Copy
Lugeja saadetud pilt autost.
Lugeja saadetud pilt autost. Foto: Lugeja pilt

Kaurile edastas müügimees auto varustuse kohta vale informatsiooni. Nimelt, tekkis probleem kliimaseadmega, kuna ettevõtte tegevjuht kinnitas kliendile, et kliimaseadme ning õhuanduri vahel ei ole mingisugust seost.

«Ostsin 2016. aasta jaanuaris CityMotors AS-ist Renault Kadjari. Mõne päeva pärast sain aru, et autol ei ole kõik päris nii nagu müügimees rääkis,» lausus Kaur. Nimelt, kliendil tekkis probleem kliimaseadmega, kuna ettevõtte tegevjuht kinnitas talle, et kliimaseadme ning õhuanduri vahel ei ole mingisugust seost. «Kusjuures müügimees lubas ka, et hooldusvälp on 30 000 kilomeetri tagant, aga pakkumises on 20 000, kuid see pole mulle probleem, sest ma ei sõida aastas üle 20 000 kilomeetri,» lisas Kaur.

Mees pöördus probleemiga tarbijakaebuste komisjoni poole. «Enne istungit käis auto veel kaks korda paranduses, sest ei käivitunud ning välisõhu sensor ei töötanud, ehk näitas pidevalt very polluted,» lausus Kaur. Mees mainis, et «Intense» varustusastmel on kodulehel kirjas kliimaseade, kuid sellele varustusastmele ei tehtud temale ühtegi pakkumist. «Ehk müügimees ikkagi tuimalt valetas või ta lihtsalt ei teadnud, millise varustusega need autod on,» lausus Kaur.

Ta sai mõni päev peale istungit kirja, et tema autol ei peagi olema õhusensorit. «Lihtsalt tarkvaras on see sees, aga tegelikult konditsioneeriga autodes seda ei saagi olla. Ehk siis tegevjuhi väide, et vaieldava kliimaseade/konditsioneeri puhul pole mingit seost õhukvaliteedi anduriga, on lausvale ja see on tehtud vaid selleks, et komisjonis nõustuksin väiksema kokkuleppe summaga,» arvas Kaur.

Kui meesterahva Kadjar paranduses oli, anti talle asendusautona Dacia Duster. «Sellel ei töötanud isegi signaalnupp. Samuti autot teendindusse viies kirjutasin, et soovin jalamattide vahetust, sest ühte oli tekkinud auk mõne kuu kasutuse jooksul. Muidugi matti ei vahetatud, ühtlasi ei pakutud uut raha selle eest,» kaebas Kaur. 14. aprillil toimus istung tarbijakaebuste komisjonis, kus mõisteti kliendi kasuks välja 200 eurot.

Firma saatis Kaurile kirja, et tunnistavad oma viga ja müügimees tõesti eksis, mis tähendab, et kliendile ei jagatud õiglast infot auto varustuse kohta.

Tarbijakaebuste komisjoni kommunikatsiooniekspert Pille Kalda sõnas, et kaupleja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest tarbijale. «Kui tarbijal on pretensioone, siis tuleb tal pöörduda asja lahendamiseks kaupleja poole. Juhul, kui kaupleja on keeldunud tarbija kaebust lahendamast või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendiga, on tarbijal õigus esitada kirjalik kaebus tarbijavaidluste komisjonile,» sõnas Kalda.

Ta ütles, et kõnealusel juhul on tarbija pöördunud nii kaupleja kui ka tarbijavaidluste komisjoni poole. «Asja arutati komisjoni istungil tänavu aprillis, mis lõppes tarbija ja kaupleja vahel sõlmitud omavahelise kokkuleppega, mis vormistati komisjonis kirjaliku otsusena,» kinnitas Kalda.

Tagasi üles