Saksa suurfirmad on tööle võtnud kõigest 54 põgenikku

Pildil põgenik Afganistanist, kes näitab oma metallitöötlemisoskusi Saksa ettevõtte Siemens korraldatud töötoal Berliinis. Foto: Reuters/ScanPix

Saksamaa asekantsler Sigmar Gabriel on saatnud riigi juhtivaile ettevõtetele kirja, nõudes, et nad palkaksid rohkem põgenikke.

Eelmisel aastal võttis Saksamaa vastu miljon varjupaigataotlejat, kellest umbes kolmandik saabusid riiki Süüriast. Kantsler Angela Merkeli juhitav valitsus on võtnud südameasjaks põgenike integreerimise Saksa tööturule nii ruttu kui võimalik. Vaatamata vabade töökohtade hulgale – juunis oli neid 665 000 –, on põgenike töölesaamine osutunud arvatust keerulisemaks, kirjutab Financial Times.

Ajalehe Frankfurter Allgemeine korraldatud küsitlusest, millele vastas 30 Saksa suurettevõtet, selgus, et nemad on tööle võtnud vaid 54 põgenikku. Märkimisväärne on see, et tervelt 50 neist on palganud üksainuke ettevõte, nimelt Saksa postifirma Deutsche Post.

Oma kirjas tippjuhtidele tõi sotsiaaldemokraatliku partei esimees Gabriel, kelle käes on valitsuses ka majandusministri portfell, eeskujuks väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid, kes on tema sõnul ehitanud sildu, et põgenikel oleks lihtsam tööturule siseneda. «Aga ilma Saksa majanduse lipulaevadeta, ilma teieta, pole sild veel valmis,» kirjutas Gabriel.

Saksa ravimifirma Bayer pressiesindaja ütles Gabrieli kirja kommenteerides, et ehkki põgenikud on motiveeritud ja õpihimulised, pärinevad nad riikidest, mille haridussüsteemis reaalaineid peaaegu ei õpetatagi – ning just reaalaineid on vaja Bayerisse tööle saamiseks. Seepärast pole ettevõte ka veel ühtki põgenikku palganud.

Eelmisel aastal, kui põgenike saabumine lõi rekordeid, olid tippettevõtete juhid esialgu optimistlikud, arvates, et sisserändajad võivad laduda vundamendi uuele Saksa majandusimele. Ent need ootused pole paraku täitunud. Võimude hinnangul on asi professionaalsete oskuste puudumises ning selles, et ei räägita saksa keelt.

Ametliku statistika järgi on praegu tööotsijaina registreeritud 300 000 põgenikku. Neist aga 75% pole omandanud mingeid ametialaseid oskusi ning veerandil puudub isegi kooli lõputunnistus. Kraad on üksnes üheksal protsendil tööd otsivatest põgenikest.

Kuigi mitu Frankfurter Allgemeinega vestelnud suurfirmat olid Gabrieli kirja suhtes kriitilised, öeldes, et mitte midagi ei juhtu üleöö, on mitu ettevõtet siiski näinud vaeva põgenike töölesaamisega. Näiteks Daimleris läbis hiljuti 300 varjupaigataotlejat 14-nädalase praktika, mis oli spetsiaalselt põgenikele mõeldud.

Stuttgardis asuva Mercedes Benzi tehases praktikal olnud 40 põgenikust said enamik kutse tööle edasi jääda. Ka terasetootja ThyssenKrupp on loonud 230 praktikakohta just põgenikest tööotsijatele.